Niisugusele järeldusele on jõudnud astronoomid, kes otsisid Linnutee ääreala noorte tähtede ümbert planeetide tekkele viitavaid gaasi-, tolmu- ja kivipurukettaid, vahendavad
.

Galaktika veerel asuvates tähtedes leidub vähe neid põhilisi keemilisi elemente, millest Maa-laadsed planeeid koosnevad — hapnikku, räni ja rauda —, mistõttu on astronoomid juba mõnda aega kahelnud, kas sealkandis üldse leidub elu.

Chikako Yasui ja Naoto Kobayashi Tokyo ülikoolist said pessimismile uut kinnitust, kui vaatlesid kahte väga noort ehk poole miljoni aasta vanust Cassiopeia tähtkuju täheparve, mis mõlemad asuvad umbes 62 000 valgusaastat Galaktika keskmest eemal ehk kaks korda kaugemal kui meie Päike.

Tavaliselt võiksid selle-ealistel tähtedel planeeditekkekettad ümber olla, aga infrapuna-vaatluste põhjal tuli tõdeda, et 111-st uuritud tähest tundus niisugune ketas ümbritsevat ainult viiendikku.

Yasui ja ta kolleegide arvates on põhjus selles, et tolmuterakesi moodustada võivaid raskemaid elemente on vähe, ja kergematest elementidest koosneva gaasi puhub tähekiirgus kergesti laiali, nii et kogu ketas hajub enne, kui planeedid jõuavad hakata tekkima.