Peajumal Zeusi sünnipaik leitud?
Arkaadias asuva ning selle piirkonna esimese müütilise kuninga järgi nime saanud Lykaioni mäelt leitud värsked tõendid on vähemalt sama vanad kui idee Zeusist endast, usub projekti vanemuurija, Pennsylvania ülikooli teadur David Romano.
“Uute andmete põhjal võib üsna kindlalt väita, et hilis-Hellases, umbes 3300 kuni 3400 aasta eest, leidsid mäetipul aset joomingud, ja võimalik, et söömingud,” ütleb Romano.
Välgujumala katkematu kultus
Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia olulisim tegelane. Kui uskuda legende, on ta Olympose mäe ülemvalitseja, taevajumal ning isa tervele hordile väiksematele jumalatele ja inimestelegi, näiteks Ateenale, Apollole, Heraklesele ja Trooja Helenale.
Sangarlik tegelaskuju sündis kas Kreeta saarel või Lykaioni mäel — olenevalt sellest, kumba iidsetest aegadest meieni säilinud vastuolulistest aruannetest uskuda. Ehkki müüdid pole midagi muud kui väljamõeldud jutud, on ajaloolastele ja arheoloogidele alati huvi pakkunud, kui suur osa sellistest juttudest rajaneb kas või mõningal määral faktidele.
Ehkki Zeusi templeid, millest ühe juurde kuulunud kuju oli tuntud maailmaimena, leidub kogu Kreekas, võib Zeusi müütiline “sünnipaik” ometi asuda geograafilises punktis, kus kreeklased teda esimest korda kummardama hakkasid, leiab värske uurimus.
Väljakaevamistel Lykaioni mäel, piirkonnas, mida Vana-Kreeka ajaloolased hiljem “Zeusi tuha-altariks” nimetasid, leidsid arheoloogid enam kui 50 joogianumat, kilde inimeste ja loomade kujukestest ning põlenud lamba- ja kitseluid. Kõik leiud kattuvad ajaloolaste sõnul 3000–4000 aasta eest Kreeka aladele asunud mükeene rahva riituste ja tseremooniatega.
Mükeene tüüpi mäetipu-altarid on arheoloogide väitel mandri-Kreekas väga haruldased. Periood kattub ka jumal Zeusi esimeste mainingutega Kreeka tekstides, mis annab põhjust arvata, et Lykaioni mäe tseremooniatega avaldati austust just talle.
Tavapäraselt mägedega seostatud jumala Zeusi kummardamine Lykaionil sai populaarseks klassikalise Vana-Kreeka antiigi ajal, ütleb Pennsylvania ülikooli ja Kreeka arheoloogiateenistuse teadureist koosnev töörühm.
Varasematest, kõrgemal asuvatest kihtidest on eelmiste väljakaevamiste käigus leitud hõbemünte, pronksist välgunoolt hoidev käsi ja kivist välgunooli. Kõik viitavad otseselt Zeusile, kinnitades arvamust, et teenistused Lykaioni mäe altaril toimusid katkematult aastatuhandeid.
Müüt ja ajalugu
Seosed mütoloogia ja tegeliku ajaloo vahel pole omased mitte üksi Antiik-Kreekale. Paljud iidsed kultuurid on kummardanud jumalaid, kellel olid otsesed seosed vaimu-, aga ka füüsilise maailmaga.
Müütilistes tekstides mainitud paikadest saavad tihti palvlemispaigad või templite asukohad, kuid võimalik on ka vastupidine protsess, nagu Lykaioni mäe puhul. Eriti kehtib see just jumalate sünni- või kodupaikade kohta.
Heliopolis Egiptuses. Ehkki moodsa Kairo laienemine on selle suuresti enda alla matnud, asus iidses päikeselinnas Heliopolises kunagi egiptlastele ülitähtsa päikesejumala Ra kultuse keskus. Legendi kohaselt suri Ra õhtuti ja sündis taas igal hommikul, veetes öö paadis, mis läbi allilma triivis.
Kilauea vulkaan Hawaiis. Seda Hawaii Suursaare püha vulkaani nii kardetakse (see on planeedi aktiivseim tulemägi) kui austatakse Hawaii tulejumalanna Pele kodupaigana. Turistid, kes Kilauea suhtes lugupidamatust üles näitavad või mäelt kive koju tassivad, tõmbavad enda peale Pele raevu, kes saadab neile halba õnne.
Teotihuacán, Mehhiko. Mõnede Kolumbuse-eelsete indiaani rahvaste olulisim linn, üks omaaegse maailma suuremaid metropole Teotihuacán oli ka hilisemate asteekide looja-jumaluse, sulismao Quetzalcoatli kultuse südameks. Asteekide müüt väidab, et just seal asunud templis lisati Quetzalcoatli madukehale suletutid.
