Neuromarketing: ähvardus inimkonnale

Närviteadus ja turundus on juba aastaid ühtinud ja nende interaktsioonist sündinud võsukesele on pandud nimeks — kanäe imet — neuromarketing . Mis kõige hullem, see värd sirgub mühinal.

Suurkorporatsioonid on alati tahtnud teha pesa inimeste pähe. Mida oskuslikumalt nad arvavad ära sinu reaktsiooni turuimpulssidele nagu pakendid, hinnad ja reklaamid, seda paremini nad suudavad su taskutest raha välja imeda, kirjutab guardian.co.uk.

Õnneks on inimajude lugemine siiani olnud väga keeruline, kui mitte võimatu. Turundajad on pidanud meie mõtete lugemisel toetuma kaudsetele meetoditele. Nad jälgivad meie ostukäitumist ja kuidas müügimahud tõusevad või langevad vastavalt hinnakujundusele või reklaamikampaaniale. Loomalikult on nad viinud läbi ohjeldamatult igasuguseid küsitlusi, mida ja miks me ostame.

Tulemused on olnud pehmelt öeldes „mitmekesised“. Inimesed nimelt ei tea alati mida nad mõtlevad ja kui teavadki, pole enamus neist valmis kõike ausalt ära rääkima. Tavaliselt on igasugused turuuuringud täis pingeid ja ebatäpsusi, mis omakorda ei luba firmadel välja kujundada kindlaid müügireegleid.

Kuid tänu hiljutistele murrangulistele avastustele ajuteaduses, saavad firmad tegelikult näha, mis toimub ostlemise ajal meie peades. Teadusasutuste ja firmade neuromarketingi uurijad on hakanud inimesi haakima funktsionaalse magnetresonantsjäädvustusseadmete külge (functional magnetic resonance imaging, fMRI), mille abil nad kaardistavad, kuidas neuronid reageerivad toodetele ja erinevatele reklaamisignaalidele.

Eelmisel aastal avaldas ajakiri „Neuron“ artikli pealkirjaga „Ostude neuroeeldused“ (Neural Predictors of Purchases), milles kajastati kolme USA juhtiva ülikooli teadlaste läbiviidud uuringuid. Teadlased kirjeldasid, kuidas nad kasutasid fMRI abil saadud ajupilte ostjate mõttetegevuse hindamiseks, kui viimased võrdlesid arvutiekraanil kaupu ja hindu.

Jälgides kuidas erinevad närviringid ostuprotsessi ajal kirgastusid või välja lülitusid, avastasid uurijad, et nad võivad üpris täpselt öelda, kas inimene ostab mingi asja või mitte. Tulemusi analüüsides sai teadlastele selgeks, et nad võivad ostustsenaariume ette kuulutada.

Ameerika äriajakiri Forbes teatas selle uuringu olevat ärimaailma verstapostiks, sõnades, et „esmakordselt on tehtud kindlaks, kuidas aju töötab ostuprotsessi ajal“.

Kogu säherdune nii-öelda „teaduslik tegevus“ tähendab seda, et tulevikus ei pea turundajad enam meie käest küsima, mida me mõtleme või tegema järeldusi meie ostukäitumise põhjal. Nad on võimelised rakutasandil meie mõtteid jälgima.

Sellised arengud on heaks uudiseks ärimaailmale, kuid kohe tekib ka küsimus: millal reklaamist saab manipulatsioon? Kui on võimalik timmida meie ostukäitumist, kes siis valvab, et mõni rahakas kurjam ei hakka majandama meie poliitiliste eelistustega?

Tulles veel tagasi kaubanduse juurde, siis käesoleval hetkel on võim turul ostjate käes, kuid sellised arengud annavad võimu müüjatele….