WHO septembris avaldatud raportis tehakse järeldus, et 2008. aastal alanud majanduskriis võimendas terviseprobleeme Euroopas ning tõi esile suure sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse riikide vahel, vahendab Fox News.

Kreeka on Euroopa kriisis üks rängemini kannatanuid.

WHO raporti järgi kasvas enesetappude arv Kreekas aastatel 2007-2009 17 protsenti ja 2010. aastal veel 25 protsenti. Kui kriis 2011. aasta esimeses pooles süvenes, kasvas enesetapukatsete arv 40 protsenti.

Lisaks sellele öeldakse WHO raportis, et HIV-sse nakatunute arv on kasvanud märkimisväärselt ning hinnatakse, et umbes pool uutest HIV-sse nakatumistest on ise tekitatud, et saada toetust 700 eurot kuus ja kiiremini narkootikumide asendusraviprogrammidesse.

WHO raportis viidati 2011. aasta oktoobris meditsiiniajakirjas Lancet ilmunud artiklile, kus omakorda viidati ülikooli vaimse tervise uurimisinstituudi (UMHRI) raportile 2011. aastast. UMHRI raportis öeldi, et on tõsiselt alust kahelda, et mõned narkoprobleemidega inimesed nakatavad ennast meelega HIV-ga toetuse tõttu, milleks neil õigus on (umbes 1400 eurot iga kahe kuu tagant).

UMHRI raporti autorite sõnul võib see olla seotud ka sellega, et nad saavad kiirema ligipääsu narkootikumide asendusraviprogrammidele, kus võivad olla 3-4-aastased ootejärjekorrad.

WHO raporti järgi on arstiabi kättesaadavus Kreekas vähenenud haiglate eelarvete 40-protsendise kärpimise tõttu. Arvatakse, et töö kaotab hinnanguliselt 26 000 tervishoiutöötajat, sealhulgas 9100 arsti.