VIDEO | Saja miljoni aasta vanused eluvormid ärkasid laboris kergesti taas ellu

 (22)

Ookeanipõhjast leitud 101,5 miljonit aastat surmaund suikunud bakterid ärkasid taas kenasti ellu, kui neile sobivat toitu pakuti.

Jaapani okeanograafia ning geoteaduse ja -tehnika ameti uurijad kaevasid Vaikse ookeani lõunaosas 70 meetri sügavuselt ookeanipõhja alt välja savi, milles eluvormide alalhoidmiseks vajalikku orgaanilist ainet leidub imevähe.

Savi rikastati suhkru ja ammoniaagiga, mille peale selles leidunud ürgsed bakterikolooniad virgusid ja isukalt maiustama asusid.

Hämmeldav avastus annab mõista, et elusorganismid võivad edukalt taluda seniarvatust märksa ebasoodsamaid keskkonnatingimusi.

Kõige rabavam on uurijate osutusel asjaolu, et savist leitud bakterid olid valdavalt aeroobsed, s.t vajasid elutegevuseks hapnikku. Ilma hapnikuta peatus bakterite vohamine kiiresti. Ookeanipõhjas aga hapnikku praktiliselt pole ja veelgi vähem on seda 70 meetri sügavusel ookeanipõhja all.

Tehniliselt pole välistatud võimalus, et nüüdisaegsemad bakterid imbusid kuidagi ookeanipõhjasavisse, kuid teadlaste hinnangul on savi settinud selleks liiga tihedaks. Sellise tihedusega settes ei peaks bakterid üldse liikuda saama. Saviosakeste omavaheline keskmine kaugus peaks olema oluliselt väiksem bakterite gabariitidest.

Kõige ürgsematest settekihtidest leitud mikroobid esindavad kogukondi, mis on umbes sama vanad kui settekihid ise, järeldavad uurijad töö kokkuvõttes.

Seotud lood:

Teine potentsiaalne komistuskivi võib olla saastumine, s.t võimalus, et setteproovist leitud bakterid sattusid sinna kusagilt mujalt. Selle välistamiseks rakendas töörühm hulka ettevaatusabinõusid nagu DNA-proovide võtmine samal ajal iga settekihi-proovi võtmisega.

Kui proovide võtmise ajal oleks nendesse sattunud soovimatuid baktereid ümbritsevast keskkonnast, oleks need pidanud ilmnema hiljem võetud DNA-proovides, aga mitte esmastes proovides — ent seda ei juhtunud.

„Meie avastus annab mõista, et elusorganisme leidub praktiliselt kõikjal merepõhjast kuni selle all paikneva kivimikihini,“ kinnitas USA-s tegutseva Rhode Islandi ülikooli okeanograaf ja uurimuse kaasautor Steven D’Hondt. „Lisaks eluspüsimisele ookeanipõhja-setete kõige sügavamas kihis suudavad need bakterid ka kasvada ja poolduda.“

Uurimus ilmus teadusajakirjas Nature Communications.