Robotid on varem võistelnud n-ö tugitrossidega, mille küljes ripuvad toitejuhtmed ja mis aitavad halvimast ehk kukkumisest päästa. Seekord olid robotid väljas omal jalal - ei mingit tuge, kõigega pidi hakkama saama iseseisvalt, kirjutab AM.ee.

Proovides saadigi üsna hästi hakkama, esines vaid üksikuid kukkumisi. Kuid mis juhtus finaalis? Parafraseerides Lembitu Kuuset: "No kuidas saab robot nii kukkuda? Aga kukkus, näed!"

Erinevalt sportlastest, kes ilmselt selliste ränkade kukkumiste peale vajaksid mõni aeg tohterdamist, piisas enamikule robotitest vaid taaskäivitamisest ja püstiaitamisest ning sooritus võis jätkuda.

Neid roboteid juhib keerukas tehisintellekt, mis suudab hunniku rauda ja ajamid panna liikuma sama sujuvalt kui inimese või looma. Paraku peitub saatan pisiasjades. Ja taas saab siin tsiteerida kuulsat spordikommentaatorit: "Ei ole pisiasju, ja pisiasjad otsustavad!"

Publik elas neile kukkumistele kaasa nagu oleks kukkunud "päris" sportlased. Tunti muret, kas nad said haiget ja viga.

Kuigi enamik roboteid väljus maaühendusest vigastusteta, pani nende inimesesarnane sujuv liikumine siiski publiku kaasa tundma nagu nad võiksid saada samamoodi haiget nagu inimesed.