Vostoki järv arvatakse olevat muust maailmast eraldatud miljoneid aastaid. On arvatud, et sellistes isoleeritud veekogudes võib leiduda teadusele seni tundmata mikroobseid eluvorme, vahendab BBC News.

„Pärast igasuguste võimalike saastumiselementide välistamist leiti DNA-d, mis ei langenud kokku ühegi tuntud tüübiga ülemaailmses andmebaasis,“ ütles Peterburi tuumafüüsika instituudi geneetikalaboratooriumi teadlane Sergei Bulat. „Me nimetame seda eluvormi klassifitseerimatuks ja identifitseerimatuks.“

Bulat lisas, et tähelepanu keskendati ühele bakterivormile, mille DNA oli vähem kui 86 protsenti sarnane varem teada olnud vormidele.

„Tase 90 protsenti tähendab tavaliselt, et organism on tundmatu,“ seletas Bulat.

Puurimisprojekti kavandamine ja elluviimine võttis aastaid. Vostoki järve asukoht Ida-Antarktika jääkilbi südames muudab selle üheks karmimaks keskkonnaks kogu planeedil.

See on koht, kus on mõõdetud madalaim temperatuur kogu maakeral – miinus 89 kraadi Celsiuse järgi 1983. aasta 21. juulil.

Venelased asutasid Vostoki jaama 1956. aastal ja seismilised mõõtmised näitasid varsti, et jää all on vedel kiht. Alles 1990. aastatel suutsid Briti teadlased radari abil kindlaks teha jääaluse nähtuse täieliku ulatuse.

15 000-ruutkilomeetrise pindala ja enam kui 800-meetrise sügavusega on Vostoki järv suuruselt võrreldav Baikali järvega Siberis või Ontario järvega Põhja-Ameerikas.

Ameeriklased murdsid hiljuti läbi jää teise Antarktika järve, Whillansini. Ka nemad teatasid mikroobse elu avastamisest järve veest. Arvatakse siiski, et Whillansi järv on vähem isoleeritud kui Vostoki järv.