Vene spioonimaania kogub tuure - nüüd on pihtide vahel küsitlusfirma Levada
KGB-laste võimule naasmine Putini-aegsel Venemaal tõi tagasi ka nõukogude-aegset totalitaarset ühiskonda püsti hoidnud spioonimaania. Nüüd nõuavad võimud, et küsitlusfirma Levada tunnistaks end välismaiseks agendiks.
Selle paranoia ajendeid võib otsida nii president Vladimir Putini minevikust kui ka sellest, et 2004. aasta oranži revolutsiooni Ukrainas pidas ta välismaiste ässitajate Venemaa-vastaseks vandenõuks. Igatahes otsustas ta kehtestada Venemaal seaduse, mille alusel kõik välismaalt rahalist toetust või isegi rahalisi sidemeid omavad kodanikuühendused tuleb välismaisteks agentideks kuulutada.
Helsingin Sanomat vahendab, et nüüd on pihtide vahele jäänud küsitlusfirma Levada (mis on muide näidanud ka Putini populaarsusnumbreid madalamana, kui president seda lubada võiks). Ja nüüd tuli ähvardus - kas firma võtab külge laimava sildi, või saab kaela hiiglaslikud trahvid.
"Vene keeles seostub väljend "välismaine agent" otseselt spionaaži, kahjurluse, õõnestamise, ehk isegi ekstremismile ja terrorismile kaasa aitamisega," vangutas Levada keskuse juht Lev Gudkov pead, "kujutage ette, et küsitleja astub kellegi kodusse sisse ja tutvustab end "Tere olen välismaine agent, palun vastake mõnele meie küsimusele."" Selline silt muudab ka küsitlusfirmade töö võimatuks. Ja Levada-keskus keeldus alistumast.
Levada-keskus on rahvusvaheliselt töötav firma, mille eelarvereal on mõistagi ka välismaist raha, aga kgb-lik spioonimaania üritab kogu oma ideoloogiat üles ehitada just läänevastase paranoia taastamisele. "Kes läänega suhtleb, see on spioon," nii nagu 1920. ja 1930. aastatest alates Venemaal kombeks. Ka seekord on kurjaks "spioonide rahastajaks" tehtud USA-s tegutsev George Sorosi "Avatud Ühiskonna Fond." Levada keskus on ka nendelt raha saanud.
Putini esimesel võimuajal (2000-2008) õnnestus võimudel sulgeda võimukriitilise ajakirjanduse suu, ka küsitlusfirmad kohandusid, vormistades küsimusi vähem võime häirivaks. Dmitri Medvedevi ajal aga suukorv lõdvenes, ning nüüd on presidendiks naasnud Putin silmitsi laialdase protesti ja kriitikaga. Levada keskus on üks selliseid kanaleid, mis on näidanud ka protestimeelsuse tegelikku ulatust. Hiljuti teatas just Levada keskus, et 50 protsenti venelastest tahaks näha presidendina kedagi muud kui Putinit.
Juri Levada (1930-2006) korraldas avaliku arvamuse küsitlusi Venemaal juba alates olude vabanemisest 1987. aastal, esmalt küsitlusfirma VTsIOM, alates 2003. aastast aga omanimelise Levada-keskuse kaudu. Lev Gudkov juhib firmat alates Levada surmast.
