„Sellel võivad olla Hiina jaoks tagajärjed ettevõtlikkuse vähenemise näol,“ ütles üks uuringu autoritest Lisa Cameron AFP vahendusel.
Uuring „Väikesed keisrid: Hiina ühelapsepoliitika mõjud käitumisele“ võrdles täiskasvanuid, kes on sündinud vahetult enne ja pärast ühelapsepoliitika kehtestamist 1979. aastal. Selle eesmärk oli hinnata sotsiaalseid oskusi nagu usaldust ja riskide võtmist.
Uurijad viisid enam kui 400 subjektiga läbi mitmeid majandusmänge.
Leiti, et need, kes olid Hiina ühelapsepoliitika tõttu perekonna ainsad lapsed, kasvasid üles vähem usaldavateks, vähem usaldusväärseteks, riske kartvamateks, vähem konkurentsivõimelisteks, pessimistlikumateks ja vähem kohusetundlikeks täiskasvanuteks.
Cameroni sõnul leiti Hiinas ainus laps olemise negatiivseid mõjusid isegi siis, kui lapsel oli kasvades märkimisväärne sotsiaalne kontakt teiste lastega.
„Me leidsime, et tihedam kokkupuude teiste lastega lapsepõlves – näiteks tihe suhtlemine sugulastega ja/või lasteaias käimine – ei asenda õdede-vendade omamist,“ ütles Cameron.
Uurijate sõnul ei saa tulemusi seletada teiste faktoritega, näiteks osavõtjate eaga või sellega, kas nad on võinud aja jooksul kapitalistlikumaks muutuda.
Uuringu viisid läbi Cameron koos kolleeg Lata Gangadharaniga Monashi ülikoolist ning Xin Meng Austraalia rahvuslikust ülikoolist (ANU) ja Nisvan Erkal Melbourne'i ülikoolist.
2011. aastal avaldatud raporti hinnangul on Hiina ühelapsepoliitika abil ära hoitud umbes 400 miljonit sündi.
