Uuring: Frankensteini koletise järglased oleksid 4000 aastaga kogu inimkonna välja suretanud

 (11)
Uuring: Frankensteini koletise järglased oleksid 4000 aastaga kogu inimkonna välja suretanud
Boris Karloff Frankensteini koletisena 1930. aasta filmis. Wikimedia commons

Teema, mida uurida, on iseenesest muidugi üsna kummaline, aga Dartmouhti kolledži antropoloogid võtsid täie tõsidusega ühe 19. sajandi kuulsama ulmeraamatu Mary Shelley "Frankensteini" luubi alla.

Raamatus paneb Dr. Victor Frankenstein oma keemia- ja alkeemiaeksperimentide tulemusena teatavasti kokku kuulsa koletise - hiiglasliku, jubeda väljanägemisega, ent emotsionaalselt tundliku inimlaadse olendi. Ühel hetkel palub koletis, et Frankenstein talle ka samasuguse naise valmistaks, põhjendades seda sellega, et igaühel on õigus õnnele. Koletise soov on teda pelgava inimkonna eest koos naisega Lõuna-Ameerikasse põgeneda. Kuid Frankenstein veendub, et mõlema puhul oleks tegemist pahatahtlike olenditega, kes võivad oma järglaste läbi inimkonna säilimisele ohuks olla. Ning ehkki tal on koletise kaasa juba laboris valmimas, kisub ta oma kätetöö siiski viimasel hetkel tükkideks.

The Telegraph vahendab, et Dartmouthi antropoloogid soovisid kirjanduslikule küsimusele teaduslikult põhjendatud vastuse anda. Kas doktor oleks pidanud koletise õnnelikuks tegema, talle kaaslase valmistama ja nad Lõuna-Ameerika vihmametsa vabaks laskma või ei?

Seotud lood:

Teadlased ütlevad ajakirjas Bioscience ilmunud uuringus, et Victor Frankensteinil oli õigus, kui ta sel juhtuda ei lasknud ja monstrumitepaarikeses inimkonnale ohtu nägi. Kui aastal 1818 oleks säärastel koletistel lubatud metsikus looduses elada ja ka paljuneda, oleks tulemusena nad inimkonna konkurentidena meile 4000 aastaga otsa peale teinud.

Selle välja selgitamiseks arendati välja 1816. aasta inimasustuse tihedusmudel, mille puhul võeti arvesse ka seda, et erinevate liikide eelised teiste ees võivad erinevates keskkondades varieeruda.

Kasvav koletiste populatsioon Lõuna-Ameerikas olnuks inimeste jaoks tõeliselt kehv stsenaarium. See oli tollal üsna väikse inimasustusega piirkond, kus olnuks koletistele vähem konkurentsi. Ja nii arvutatigi välja, et kahe koletisega Lõuna-Ameerikas alustav populatsioon oleks viinud nii lühikese aja kui 4000 aastaga terve homo sapiensi väljasuremiseni.

California ülikooli loodusteaduste professor Justin Yeakel ütles, et uuring tõendab seda, et Mary Shelley oli tõeline visionäär. „Tänapäevani on suurem jagu teadlasi keskendunud Shelley tollal laialt levinud vaadetele alkeemia, füsioloogia ja ülestõusmise kohta,“ ütles ta. „Tema geniaalsus peitub aga selles, kuidas ta tollal eksisteerinud teadusdebatid uude vormi pani ning neid kombineeris, luues nii ulmekirjanduse kui žanri.“