Uued küsimused ja vastused koroonaviiruse kohta: sääskedest viinani

Uus koroonaviirus on inimesi räsinud juba neli-viid kuud ning päris kõike ei tea me selle kohta ikka veel – nii on tekkinud ka inimestel järjest juurde uusi praktilisi küsimusi, millele maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO abiga proovime vastata.

1. Kas lapsed tõesti ei levita koroonaviirust?

Uuringud näitavad, et lapsed ja noorukid nakatuvad sama suure tõenäosusega, kui kõik teised vanuserühmad ning võivad seda haigust levitada.

Tõsi, senised tõendid näitavad, et lapsed põevad sagedamini haiguse läbi kergemini. Ent lapsed ja täiskasvanud peaksid järgima samu karantiini juhiseid, kui on oht, et nad on kokku viirusega kokku puutunud või neil esineb sümptomeid.

2. Kas ma võin viiruse saada oma lemmikloomalt?

Mõned koerad ja kassid ja isegi tiiger, kes on kokku puutunud nakatunud inimestega, on andnud COVID-19 positiivse tulemuse. Lisaks näivad tuhkrud olevat nakkusele vastuvõtlikud.

Katsetingimustes suutsid nii kassid kui ka tuhkrud nakatada oma liigikaaslasi, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et need loomad võivad haigust inimestele edasi anda.

Igal juhul tasub COVID-19 haigetel ja riskirühma kuuluvatel inimestel hoiduda kontaktist loomadega. Pärast loomade, nende toidu või tarvikute puudutamist tasuks neil kindlasti käsi pesta ning hoiduda loomade suudlemisest.

3. Millised on viimased andmed viiruse „eluspüsimise" kohta pindadel?

Uuringud näitavad, et plastik- ja teraspindadel püsib koroonaviirus nakkusohtlikuna 72 tundi, vaskpindadel 4 tundi ja paberil vähem kui 24 tundi. Edukalt aitavad viirust hävitada nende pindade puhastamine tavalise kodupuhastusvahenditega, kasi tasuks puhastada alkoholipõhise vahendiga või vee ja seebiga.

4. Kas antibiootikumid tapavad koroonaviirust?

Ei, antibiootikumid tapavad vaid baktereid ja haigete puhul kasutatakse neid viiruse tegevuse tagajärjel tekitatud teiseste haiguste raviks.

5. Kas viirus võib kanduda emalt sündimata lapsele?

WHO vastab, et ei tea endiselt, kas COVID-19 diagnoosiga rase naine võib raseduse või sünnituse ajal viirust oma lootele või lapsele edasi anda. Siiani pole viirust leitud amnionivedeliku ega rinnapiima proovidest.

6. Kas koroonaviirus levib basseinivees?

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuste teatel puuduvad tõendid selle kohta, et COVID-19 põhjustav viirus võiks levida inimestele vee kaudu basseinides, kümblustünnides või spaades. Seda juhul, kui neid rajatisi puhastatakse nõuetekohaselt kloori või broomi sisaldavate vahenditega. Samas on rohke rahvastatusega spaades kindlasti väga keeruline säilitada inimeste vahel nõutud vahet.

7. Kas koroonahaiget nõelanud sääsk võib nakatada teisi inimesi?

Ei. Pole andmeid, mis viitaksid sellele, et sääsed või puugid võiksid levitada uut koroonaviirust. Viirus ei levi laialdaselt veres ja esineb rohkem kopsudes ning hingamisteedes. Isegi, kui sääsk endale viiruse kõhtu tõmbas, peaks see vastu pidama seedimisprotsessile ning jõudma seejärel sääse nõela - seni puuduvad tõendid selle kohta, et koroonaviirusel oleks sel teel õnnestunud teisi inimesi nakatada. Küll aga võivad sääsed kanda mitmeid teisi haigusi - alates zika viirusest ja lõpetades kollapalavikuga.

8. Kas viinajoomine tapab koroonaviiruse organismis?

Ei, metanooli ega etanooli joomine ei hoia inimesi COVID-19 nakatumisest ega aita seda ravida. Küll aga on vähemalt metanooli joomine tervisele äärmiselt ohtlik. Etanool ja metanool on mürgid, nagu ka pesuvalgendi, mida kasutatakse mõnel pool tänavate puhastamiseks.

9. Kas 5G levitab viirust?

Ei, mobiilsidevõrgud ei levita koroonaviirust. Viirused ei saa liikuda raadiolainete ega mobiilsidevõrkude kaudu. Küll aga levib COVID-19 levib paljudes riikides ja piirkonades, kus pole 5G mobiilsidevõrku. COVID-19 levib hingamisteedes olevate piiskade kaudu, kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib.