Üle 23 000 tuhande Eesti e-residendi tunnistus on tunnistatud kehtetuks

 (25)
Eesti e-residentsuse viienda aastapäeva tähistamise vastuvõtt kinos Artis
Eesti e-residentsuse viienda aastapäeva tähistamise vastuvõtt kinos ArtisFoto: Rauno Volmar

Programmi kuue tegevusaasta jooksul on Eesti e-residendiks otsustanud hakata ligi 72 000 välismaalast, ent kolmandik on sellest staatusest ja e-riigi pakutavatest võimalustest tänaseks loobunud.

E-residentsuse programmi vedav Ettvõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas sel nädalal oma juhi Ott Vatteri ametiposti ootamatust mahapanemisest. Nii ootamatust, et uue leidmiseks pole jõutud konkurssigi välja kuulutada ning programm jääb alates 3. oktoobrist mõneks ajaks juhita.

Lahkumisteates andis EAS ühtlasi teada, et Eestil on tänaseks üle 72 640 e-residendi. Paraku ei vasta see tõele. Tegelikult kajastab see number kõiki inimesi, kes kunagi on e-residendiks saamise positiivse otsuse saanud, ent unustatud on maha arvata lahkunud. See oleks sama, kui loeksime eestlaste tänaseks arvuks kõik, kes läbi ajaloo kunagi Eestis seda staatust omanud ja oleksime nii üks suuremaid rahvusi kogu maamunal.

Politsei- ja piirivalveameti reaalne statistika näitab, et eilse ehk 17. septembri seisuga on kehtivaid e-residendi digitaalseid isikutunnistusi kokku 49 049. See on EASi teatatust kolmandikud võrra vähem

PPA pressiesindaja Britta Sepp ütles Fortele, et 14. septembri seisuga oli kehtetuks tunnistatud 23 664 inimese e-residendi digi-ID kaart.

„Põhjuseks näiteks kehtivusaja lõppemine, kaardi kaotamine või asjaolu, et inimene ei olnud tulnud kaardile õigeaegselt järele," täpsustas Sepp.

Kui palju on neid e-residente, kes on küll e-residendiks saamise taotlusele positiivse vastuse saanud, kuid pole oma kaardile seni järgi läinud? Sepp rääkis, et e-residendil on aega valminud kaardile järgi minna kuus kuud ning põhjendatud avalduse alusel on seda tähtaega võimalik ka pikendada. 17. septembri seisuga ootab väljastamist kokku 4920 e-residendi digitaalset isikutunnistust.

Väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siemi sõnultuleb e-residentsusde programmi uuel juhil „jätkata e-residentsus 2.0 ambitsioonikate eesmärkide elluviimist, et luua hüppeliselt suuremat lisaväärtust Eesti riigile ja majandusele".

EAS-i juures tegutsev e-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse mitmetesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti.

Ametlikult ei anna e-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba, ent praktika näitab, et e-residendid ei armasta makse oma koduriigis - ehk kohas, kus nad elavad - vaid tihti Eesti. 36,6 miljonit on maksud, mida nende asutatud ettevõtted on otse Eesti riigikassasse maksudena maksnud. Lisaks kaustavad paljud e-residendid siinseid äriplatvorme, nagu Xolo, kes võtan nende käibe ja maksude tasumise enda kanda, ehk pakuvad ettevõtet kui teenust.