ÜKS KÜSIMUS | Kui sõltumatud on apteegid tasuta kingituseks saanud proviisorid?

Alates tänasest ei tohi Eestis tegutsevate apteekide tegevuse üle omada valitsevat mõju ravimite hulgimüüjad ja sellega seoses kinkis näiteks hulgimüügifirma Magnum oma apteegid tasuta neis tegutsenud proviisoritele – samas kuuluvad hulgimüüjale edasi apteekide pinnad ja kaubamärgid.

Küsisime Eesti Apteekrite Liidu peaproviisorilt Kaidi Sarvelt, kuidas talle tundub: kas need apteegid, mille näiteks Magnumi kontserni omanik Margus Linnamäe andis tasuta üle proviisoritele, on ikkagi sõltumatud, kui kasutavad jätkuvalt edasi frantsiisiga saadud kaubamärki Apotheka ja rendivad tema käest edasi apteegipindu?

Vastab Kaidi Sarv:

Sõltumatusel ja sõltuvusel on palju erinevaid tahke. Praeguses seaduses on sätestatud, et apteegi enamusosalus ja valitsev mõju peab kuuluma proviisorile. Seega on juba seadusandja näinud, et enamusosalus üksinda ei pruugi täit otsustusvabadust proviisorist apteegiomanikule anda. Valitseva mõju määratlemine apteegiteenuse osutaja juures on aga täna veel täpsemalt sisustamata.

Kas apteegi ruumide omanikul tekib läbi enda ruumide kasutusse andmise valitsev mõju? Kas hulgimüüjalt ostetud või rendile võetud apteegi sisustus vähendab proviisori otsustusvabadust? Kas frantsiisileping annab frantsiisiandjale valitseva mõju? jne, jne.

Loomulikult sõltub iga üürnik üürileandjast ja iga üürileandja üürnikust. Kas see on aga määratletav valitseva mõjuna?

Praegusel hetkel on valitseva mõju hindamine Konkurentsiameti pädevuses ja senimaani ei ole kuulda olnud, et apteegiteenuse tegevusluba oleks jäänud välja andmata põhjusel, et apteegi ruumide üürileandja on ravimite hulgimüüja, tervishoiuteenuse osutaja vm apteegi omanikeringis nn “keelatud isik” ja seeläbi valitseva mõju avaldaja.

Võime põhjendatult küsida, et kas apteegi ruumide rentimine näiteks PERH-ilt või TÜ Kliinikumilt annab haiglapidajale seal asuva apteegi omaniku üle valitseva mõju? Esimese hooga saab loogiliselt vastata, et ei anna.

Siiski on kõige olulisem küsimus: milliseid kohustusi toob endaga kaasa üüri vm püsisuhe endise apteegi omanikuga vm temaga seotud isikuga. On ju enam kui tõenäoline, et senised omanikud soovivad luua just neile kõige kasulikuma koostöömudeli.

Tavaolukorras on kõik meie ärilised jm suhted kindlapiirilised ning ei saa kaasa tuua põhitehinguga mitteseotud kohustusi.

Kindlasti ei saa ükski eraõiguslik suhe apteegi omanikust proviisorile minu enda hinnangul kaasa tuua:

* kohustust tellida teatud isikult kaupa või kohustust see tellimata jätta,
* kohustust järgida kolmanda isiku ravimite jt kaupade sortimendipoliitikat,
* kohustust järgida kolmanda isiku hinnapoliitikat,
* kohustust kohelda erinevaid patsiendirühmi erinevalt,
* kohustust lähtuda oma personali valikul ja arendamisel kolmanda isiku korraldustest,
* kohustust sõlmida teatud isikutega lepinguid ja teistega sõlmimata jätta jne jne.

Kui sellised kohustused siiski tuvastatakse, on ametivõimude ülesanne hinnata, kas tegemist on seaduse raamidesse mahtuva või mittemahtuva tegevusega. Ja siin näitab aeg, milliseid valikuid tehakse ja kuidas oma erialast otsustusvabadust realiseeritakse.