Ateistid jäävad kõikjal maailmas üha tihemini „vihakampaaniate“ sihikule.

Taoliseid kampaaniaid ei korralda sugugi mitte ainult äärmuslastest usklikud, vaid ekstremistidega on mesti astunud mitmed poliitilised liidridki.

Inimõiguste eest seisev rahvusvaheline humanismi- ja eetikaühendus IHEU (ingl International Humanist and Ethical Union) on täheldanud ateismivastaste aktsioonide märkimisväärset sagenemist.

Sallimatusest ajendatud ateismivastasus võtab nii juriidilisi kui ka ühiskondlikke vorme, mis väljenduvad vihakõnes ja ahistavates seadustes.

IHEU aruanne on esimene pilguheit sellele, kuidas usuliste liikumiste esindajad kohtlevad mitteusklikke — ja tulemused on šokeerivad.

Tosinas riigis kehtivad endiselt seadused, mille alusel ateiste võib karistada surmanuhtlusega.

2014. aastal vangistati Egiptuses ateiste, kes oma hoiakuid avalikult väljendasid, Saudi Araabia võttis vastu ateismi terrorismiga võrdsustava seaduse ning Malaisia peaminister kuulutas nii humanismi, ilmalikkuse kui ka liberalismi hälveteks.

Ilmalikud riigid kohtlevad ateiste aga sama murettekitaval moel. Isegi USA-s, mille põhiseadus keelab avalikele ametikohtadele kandideerijate usualase küsitlemise, kehtivad kaheksas osariigis seadused, mis keelavad ateistidel avalikes ametites töötamise. Nende seaduste alusel on isegi võimalik keelata ateistidel kohtus tunnistusi anda.

Ülejäänud osariikides võib küll avalikesse ametitesse kandideerimine olla ateistidele lubatud, kuid uskmatusega kaasnev häbimärgistamine kahandab ometi inimeste tõenäosust elus edu saavutada — mõnedes osariikides märksa rohkem kui teistes, nenditakse raportis.

Aruandes viidatud hiljutine uurimus näitas, et suurem osa ameeriklasi ateistliku presidendikandidaadi poolt tõenäoliselt ei hääletaks.

Enamgi veel — mitte ükski küsitlusse hõlmatud omadus, sealhulgas ei homoseksualism ega ka varasema valitaval ametikohal töötamise kogemuse puudumine, ei ajendanud katsealuseid potentsiaalset kandidaati umbusaldama rohkem kui ateism.

Näiteid sellest, kuidas usklikke inimesi ateistidele eelistatakse, leidub mitmeid. Näiteks on USA sõjaväetennistusse astumisel kohustuslik anda vanne Jumalale. Skaudiks saamine eeldab Jumalasse uskumist. Mõnedel juhtudel on ateismi peetud piisavaks ajendiks lahutatud lapsevanemale lapse hooldusõiguse kohtulikuks keelamiseks.

Aruanne tõstab esile seda, kuidas paljud usklikud ateismist mõtlevad; ateiste peetakse amoraalseteks elunautijateks või ülbeteks ja agressiivseteks uskupöörajateks, kes on Jumala peale vihased.

Pew’ sõltumatu uurimiskeskuse läbi viidud uuring näitas, et ameeriklaste hoiak ateistide suhtes on taunivam kui ükskõik millise usulise rühmituse suhtes.

Ateistide diskrimineerimine paistab sündivat poliitilisest allasurutusest, kuna suur osa elanikkonnast kardab ateistide väljendatavaid progressiivseid väärtuseid ja mitteusklike inimeste kalduvust küsimusi esitada ja seeläbi kahtluseid külvata.

allikas: News.Mic