Unenägude sisu lugemine ja talletamine on pikka aega kuulunud vaid ulmekirjandusse. Viimasel kümnendil masinõppe vallas toimunud arengud on aga toonud võimaluse ajuaktiivsuse põhjal suhteliselt täpselt ennustada, mida katsealune parasjagu näeb, selgub ERR teadusuudistest.

Valdavalt on siiski keskendutud hetkedele, mil inimene ise ärkvel on.

Une ajal on ajuaktiivsuse lahtimõtestamiseks vajalikke uuringuid keerukam läbi viia. Selleks peamiselt kasutatav magnetresonantstomograaf raskendab selle tekitatava lärmi tõttu katsealuste uinumist.

Lisaks hakkavad inimesed unenägusid nägema harilikult alles 90 minutit pärast magamaheitmist, muutes andmete kogumise aeganõudvaks.

Jaapani teadlased otsustasid taolistest eksperimendiga seotud raskustest mööda hiilida, jälgides kolme katsealuse ajuaktiivsust enne nende sügavamasse unne langemist. Vahestaadiumile on omased kerged 'värelused' EEG signaalis, mis viitavad hallutsinatsioonide nägemisele.

Loe täisteksti ERR teadusuudistest.