Kõnealust lahingukorda nimetatakse kilpkonna-formatsiooniks (ladina keeles testudo) sugugi mitte ilmaasjata, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Leegionärid võtsid ruudukujuliselt tihedasti mitmesse rivvi. Esimesed tõstsid kilbid liikumissuunas, tagumised aga hoidsid kilpe nii esimese rea kui iseendi peade kohal. Vajadusel võisid „kilpkonna“ kõige äärmised ja tagumised sõdurid kaitsta ka servi ja tagakülgi.

Niiviisi moodustus tõesti midagi kilpkonnakilbi sarnast, mille kaitse all võis vaenlase müüridele läheneda, ilma et pidanuks kartma nooli, odasid ja kive.

Leegionäri kilp koosnes tavaliselt kolmest puidukihist, eelistatud olid tamme- ja kasekilbid. Puidust valmistati esmalt õhukesed plaadid ning seejärel liimiti need üksteise peale. Kilbi taha kinnitati puust tugevdused ja käepide.

Tugevad kilbid ning veelgi tugevamate käsivartega mehed andsid „kilpkonnale“ võime pidada vastu mistahes viskerelva tabamusele. Kehvem oli lugu siis, kui kilbile läkitati müüridelt keeva vett või kuuma õli.

„Kilpkonna“ puudus oli asjaolu, et sellises formatsioonis edasi liikumine oli väga aeglane. Samuti ei olnud kilpide külge klammerdunud sõduritel võimalik samal ajal aktiivselt mõõka või oda kasutada.

Mõnede allikate kohaselt suutsid leegionärid „kilpkonnana“ muutuda isegi elavaks sillaks. Üleval hoitud kilpe mööda võisid näiteks jõest üle kõndida teised sõdurid või isegi hobused kaarikutega. Vaenlase müürideni jõudes võis „kilpkonn“ müüri juurde pidama jääda ning pakkuda ründesõduritele platvormi müürile ronimiseks.

Kirjalike allikate kohaselt pakkus „kilpkonna“ oskuslik moodustamine silmailu rooma tsiviilpublikule, nimelt olevat seda vahel demonstreeritud Rooma areenidel.

Euromaidan: Ukraina märulipolitseil on kilbid valmis. (Foto: Wikimedia Commons / Ivan Bandura)

See aastatuhandeid vana võte elab edasi tänapäeva märulipolitsei taktikas. Nüüd ei kasutata seda küll niivõrd vaenlase (sealhulgas märatsevate meeleavaldajate) ründamiseks, kuivõrd politseinike endi kaitsmiseks õhus vihisevate kivide, pudelite jms ees.

Antiik- ja keskaegseid lahinguid meenutasid kõige rohkem Ukraina pealinnas Kiievis 2014. aastal alanud nn Euromaidani protestid. Lisaks kividele lasid meeleavaldajad korrakaitsjate vastu käiku ka ilutulestikuraketid ning ehitasid isegi algelise kiviheitemasina.

Sellised tabamused võivad märulipolitseinikke raskelt vigastada või isegi tappa. Sarnaselt antiiksete Rooma leegionäridega kaitsesivad nad end, moodustades kilpidest ette ja peade kohale „kilpkonna“.