Sukeldudes üheksa meetri sügavusele vette, satuvad enamik vettehüppajaist esimesse kambrisse. Kuid, kui minna veel sügavamale, seisab ees teine kamber, 24 meetrit allpool maapinda, milles paistaks nagu olevat üks lisaväljapääs, aga see osutub hoopis lõksuks. Teadaolevalt on selle "kaevu" lõksu jäänud ja seetõttu hukkunud kokku kaheksa sukeldujat, kes polnud ohtudega arvestanud.

Ja kui veel sügavamale minna, leiduvad maa sees veel ka kolmas ja neljas kamber. Kokku on Jakobi kaevu sügavuseks mõõdetud 40 meetrit. Sügavamal on leitud aga kitsamaid avausi, mis ulatuvad vastavalt 1300 ja 300 meetri kaugusele.

Kas seda kunagi just kaevuna on kasutatud, pole teada, aga 3,7 meetri laiune kaevusuu meelitab küll paljusid palaval ajal sinna sisse hüppama.

Vett voolab sinna pidevalt juurde, sest karstiauku täidab arteesia kaev, kuigi vee juurdevool on viimasel sajandil ümbruskonna tööstusliku arengu tulemusel siiski oluliselt vähenenud. Veel 1924. aastal purskas august vett lausa 1,8 meetri kõrgusele. Paraku, aastail 2000 ja 2008 on nähtud ka veevoolu täielikku peatumist. Ning 2010. aastal loodigi ümbruskonna aladele 32-hektariline kaitseala.