Statistikaamet plaanib valitsuse kriisikomisjoni korraldusel asuda juba sel nädalal telekomiettevõtetelt saavate andmete põhjal analüüsima nii eestlaste kui riigis viibivate välismaalaste liikumisi mobiilimastide levialades enne ja pärast koroonapandeemia algust.
Anonüümsete andmete põhjal hakatakse analüüsima muu hulgas seda, milliste mobiiliantennide läheduses inimesed on ja kuhu nad sealt liiguvad.
Algselt oli ametil plaanis hakata analüüsima ka inimeste vanuselist jaotust, kodakondust ja mobiiliga tehtavaat, kuid loobus neist mobiilioperaatorite ettepanekul.
Statistikaameti peadirektor Mart Mägi sõnul on tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud.
"Esimese sammuna on kavas analüüsida anonüümsete koondandmete põhjal inimeste liikumist enne ja pärast eriolukorra kehtestamist. Telekommunikatsiooni ettevõtted analüüsivad hetkel projekti teostatavust ning kui saame nendega kokkuleppele, siis algab anonüümsete andmete töötlus, mis on rangelt teaduslik," kinnitas ta.
Andmetöötlus ise toimub Mägi sõnul vaid statistikaameti turvalises keskkonnas.
"Saadud andmed ei liigu meie ametist välja ja kustutatakse pärast töötlemist. Telekommunikatsiooni ettevõttete klientide andmed on endiselt kaitstud Eestis kehtivate andmekaitsereeglitega ja andmete skoobi ning töötluse põhimõtted on kinnitanud nii andmekaitse inspektsioon kui ka justiitsministeerium," märkis Mägi.
Kõnealust anonüümsetel andmetel põhinevat andmetöötlust on statistikaameti kinnitusel vaja kuni eriolukorra lõppemiseni paremaks võitlemiseks koroonaviirusega. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata.
"Tänuväärne on, et projekti kõik osalised kaaluvad oma vahendite eraldamist, et tulla riigile appi tõenduspõhiste otsuste langetamisel. Oleme olnud ühenduses Euroopa teiste riikidega ja saanud kinnitust, et selline koostöö ning andmete kasutamine toimub juba ka mujal või kaalutakse seda," lisas Mägi.
Statistikaamet teeb liikuvusanalüüsis koostööd riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, erinevate ministeeriumite, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja telekommunikatsioonifirmadega.
Liikuvusanalüüsi metoodika väljatöötamisel ja andmete hilisemal visualiseerimisel on statistikaametile abiks erafirma Positium OÜ, kes ei vii läbi andmetöötlust.
Mis andmeid statistikaamet telekomiettevõtetelt soovib?
Fortele teadaolevalt soovib statistikaamet telekomiettevõtetelt tagsiulatuvalt andmeid nii kõigi Eesti mobiilikasutajate kui siin rändluses olevate välismaalaste liikumise kohta.
Kogutavad andmed hõlmavad kolme Eesti mobiilsideoperaatori (Telia, Elisa jaTele2) andmeid. Isikute kategooriad, kelle kohta andmeid kogutakse on:
● riigisisesed operaatorite andmed Eestis,
● Eestisse siseneva rändlusteenuse andmed.
Mobiilsideoperaatoritelt palutavad mobiilpositsioneerimise andmed hõlmavad:
1. Sündmused
1.1. Kasutaja kodeeritud ID (A-number)
1.2. Välisriikidest pärinevate mobiilseadmete päritoluriik operaatori tunnusena (MCC+MNC)
1.3. Sündmuse asukohainfo (cell_id)
1.3.1. Eestis toimuvate sündmuste puhul mobiiliantenni (cell) täpsusega.
1.3.2. Välisriikides toimuvate sündmuste puhul asukohariik mobiilsideoperaatori tunnusena (MCC +MNC ) ning võimalusel samuti antenni informatsioon (CGI)
1.4. Sündmuse aeg
Andmed edastatakse sekundi täpsusega, kuid iga mobiilikasutaja ajaline intervall varieerub
1.5. Sündmuse tüüp (kõnetoiming, sõnum, andmeside, location update)
2. Kasutajate info
2.1. Kodeeritud ID
2.3. Riskirühma tunnus (väärtus 1-abonomendi omanik on üks eraisik, kelle vanus üle 59 aasta, väärtus 0-abonomendi omanik on eraisik, kelle vanus alla 60 aasta, väärtus N/A – abonemendi omanik on kas firma või eraisik, kelle nimel rohkem kui 1 number
3. Mobiilimastide asukoha info
3.1. cell_id – antenni ID
3.2. koordinaadid (X-koordinaat, Y-koordinaat või geograafilised koordinaadid)
3.3. antenni asimuut
3.4. antenni nurk
4. MCC+MNC vastavustabel
4.1. MCC
4.2. MNC
4.3. Riigi kood
4.4. Riigi nimetus
Statistikaamet saatis eile ka telekomiettevõtetel kirja, milles märgib, et andmeid kasutatakse järgmiste küsimuste analüüsimiseks:
- kuidas on muutunud inimeste liikumine enne ja pärast eriolukorra väljakuulutamist;
- kas kriisipiirkondadest (valik konkreetsetest riikidest) tagasipöördunud inimesed on paiksed;
- milline on Eesti koroona leviku edasine mudel.
Koroonaviirus SARS-CoV-2
- Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
- Olulised telefoninumbrid:
- 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
- 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
- 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
- 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
- COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
- Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
- Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
- Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
- Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
