Statistika ei valeta: kodumaal elavate eestlaste arv on aastatega tublisti kahanenud

Eestis elavate eestlaste arv on küll paaril viimasel aastal taas kasvama hakanud, kuid ometi on see oluliselt väiksem kui näiteks kaheksa aastat tagasi.

Statistikaameti andmebaasides sorides ilmneb, et aastal 2012 elas Eestis 1,325 inimest, neli aastat hiljem ehk 2016. aastal oli see number 1,315 ning 2020. aasta jaanuaris 1,328. Seega on on vahepealne mõõn üle elatud ja viimased aastad on tõesti näidanud järjekindlat mõnetuhandelist kasvu.

Kuidas on lood aga kodunaal elavate eestlaste arvuga? Aastal 2012 elas Eestis 917 075 eestlast, neli aastat hiljem oli neid kõigest 905 805 ning täna 909 552. Seega on eestlaste arv Eestis kaheksa aastaga kahanenud 7523 võrra. Viimased aastad on toonus kaasa siiski taas kõvera tõsus - asi selles, et viimased kolm aastat eestlaste välisränne olnud taas positiivne.

Märkusena: viimase 12 aasta jooksul sündinud 3600 eestlast rohkem kui surnud. Möödunud aastal sündis Eestis näiteks 10 518 ja suri 10 170 eestlast.

Eesti suuruselt teise rahvuse ehk venelaste hulk oli 2012. aastal 335 267, 2016. aastal 330 263 ning praegu elab Eestis 327 802 venelast. Seega on kaheksa aastaga tublisti vähenenud ka Eestis elavate venelaste arv, väga väike langus on olnud ka viimasel kolmel aastal.

Ukrainlasi elab 2012. aastal meil 23 185, neli aastat hiljem 23 256 ning käesoleva aasta jaanuaris 24 897. Seega tuhatkond ukrainlast rohkem kui kaheksa aasta eest.

Valgevenelasi elas kaheksa aastat tagasi Eestis 12 956 ning täna 11 536. Soomlasi oli aastal 2012 8069 ning täna 8297.