Nüüd väidetakse Ungaris, et see keelesuguluse teooria olevat 19. sajandil Habsburgide finantseerituna levitatud väljamõeldis, mille eesmärk oli ungarlaste rahvusteadvust õõnestada, vahendab Neue Zürcher Zeitung. Soome-ugri keeleteooria juurutajaks Ungaris oli nimelt mitte ungarlane, vaid sakslane Josef Budenz (elas 1836-1892).

Ja nüüd leviva vandenõuteooria tagajärjeks saab olla vaid see, et üha enam ungarlasi ei tunnista soomlasi ja eestlasi oma hõimuveljedeks. Selle vandenõuteooria on oma lipukirjaks võtnud ka populaarne äärmusliikumine Jobbik.

Tegelikult on vastasleer võidelnud soome-ugri keelesuguluse vastu Ungaris juba algusest peale, oli ju muistne legend väitnud, et ungalaste esiisa Magor olevat olnud hunnide esiisa Hunori vend, mistõttu keeleteooriaid eirates peetakse riigis siiani vennasrahvaks hoopis türklasi.

Budenz võis ju sakslane olla, aga nagu märgitakse soomekeelses Vikipeedias, oli ungarlaste ja muude soome-ugri rahvaste suguluse avastajaks tegelikult juba Ungari jesuiit János Sajnovics 1770. aastal, kes võrdles ungari keelt saamide keeltega. Teda aga vandenõuteooriad eelistavad mitte mainida. Selle asemel otsitakse juuri sküütidest, isegi sumeritest ja egiptlastest kuni etiooplasteni välja. Teadlased peavad aga populistlikke legende üsna jõuetult pealt vaatama.