Mõne aasta taguses ameeriklaste tööjõu käitumist kirjeldavas raportis konstateeriti, et napsutajad teenivad kainematest inimestest keskmiselt kuni 14% suuremat palka. Seejuures ei pea järeldusest aru saama nagu võiks suurem palk võimaldada rohkem alkoholi tarbida.

Ameerika uurijad osutasid teistsugusele seosele, milles tööpäeva lõpus kaaslastega klaasi taga sotsialiseerumine aitab punuda ja tugevdada sotsiaalset võrgustikku, millest üks osa on likviidne sotsiaalne kapital, vahendavad ERR-i teadusuudised.

Pealegi olevat seltskondlikust sotsiaalsest alkoholitarbimisest kasu nii teiste kui ise enda tundmaõppimisel. Uurijad San Jose Ülikoolist julgesid isegi spekuleerida ülikooli kampustes läbiviidavate alkoholi keelustavate kampaaniate kahjulikkuse üle, muretsedes nii õpingutest kaduva lõbu kui ka tööeas saadavate sissetulekute pärast.

Lisaks hoiatasid nad, et sotsiaalse alkoholitarbimise pärssimisega ei vähendata alkoholi tarbimist, vaid suunatakse see privaatsemasse ruumi. Nii suureneb üksijooja masendus ja väheneb tema sotsiaalne kapital, mis suurendab veelgi masendust ja seetõttu rohu otsimist pudelist.

Viimane toob esile stressi ja alkoholi tarbimise vahelise seose. Ja siit jõuame suure kohusetundlikkuse poolest tuntud korealaste tänapäeva. Nimelt on seal maal tavaks tööpäeva jooksul ülekuumenenud ajusid jahutada õhtu poole ohtra alkoholiga.