Rekordiline rahahunnik: Just nii palju on Isaac Newtoni teos tänapäeval väärt
Sir Isaac Newtoni „Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica“ haruldane esmaväljaanne vahetas omanikku 3,7 miljoni dollari (u 3,55 miljoni euro) eest.
Ajalehe The Guardian teatel prognoosisid oksjonikorraldajad raamatu müügihinnaks 1–1,5 miljonit dollarit. Tegelikult maksti trükise eest rohkem kui kuningas James II-le kingitud „Principia“ ingliskeelse eksemplari eest (mille hinnaks kujunes 2013. aastal 2,5 miljonit dollarit).
Kui üldse mõni teaduspublikatsioon rekordilist müügihinda väärib, siis on selleks „Principia“. 1687. aastal üllitatud raamat kirjeldab esmakordselt Newtoni kolme liikumisseadust, mis panid aluse nüüdisfüüsikale. Albert Einstein nimetas „Principiat“ „tõenäoliselt kõige olulisemaks intellektuaalseks edusammuks, mida ühele inimesele kunagi antud on astuda“.
Konkreetne trükis kuulus selle osa hulka tiraažist, mis müüdi Suurbritannia asemel mandri-Euroopasse. Tegemist oli ühega kokku kaheksakümnest kitsenahka köidetud „kontinentaalsest“ väljaandest.
Raamat on oma olemasolu eest tänu võlgu veel vähemalt ühele silmapaistvale teadlasele — Edmund Halleyle, kelle nime kannab kuulus Halley komeet. Ehkki Briti teaduste akadeemia Royal Society oli nõustunud Newtoni meistriteose trükkima, olid nad äsja kulutanud kogu eelarve kalade ajalugu tutvustava põhjaliku raamatu väljaandmisele. Kuna Halley oli veendunud Newtoni „Principia“ olulisuses, tasus ta selle trükkimiskulud oma taskust.
Ajaloolisest tähtsusest ja kopsakast hinnast hoolimata ei küündi „Principia“ eest tasutud summa ligilähedalegi kõige kallima trükitud raamatu maksumusele. See au kuulub usulise sisuga tekstile, 1640. aastal ilmunud, Massachusettsi lahe koloonia (ingl Massachusetts Bay Colony) järgi nimetatud Bay lauluraamatule, mis arvatakse olevat esimene koloniaal-Ameerikas trükitud raamat. Üks tolle tiraaži eksemplar müüdi 2013. aastal maha 14,2 miljoni dollari eest.
