Rahapesu andmebüroo: mitmed e-residentide ettevõtted on seotud nn väljumispettusega
„Eesti virtuaalvääringu sektori mainekahju riski tõstab arvestatav seos e-residentidega. Äriregistri andmetel on 2020. aasta veebruari seisuga 36 protsendil virtuaalvääringu rahakotiteenust ja 35 protsendil virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenust pakkuvatel ettevõttel seotud isikuks (kui välja jätta kontaktisikud) vähemalt üks e-resident. Kokku on virtuaalvääringu teenuse pakkujatega olnud seotud 554 endist või praegust e-residenti," seisab RABi uuringus.
RAB on saanud arvukalt teateid virtuaalvääringutega seotud kelmuste kohta, sagedamini puudutavad need investeerimiskelmusi. Näiteks on Eesti tegevusloaga ettevõtted mitmel juhul kasutanud lihtsakoelist „exit scam-i" ehk väljumispettust, kus ei võimaldata kliendil oma varade ära kandmist teenusepakkuja juurest ning vara omastatakse.
„Kannatanuid on väga erinevatest riikidest, neid leiab Bulgaariast Marshalli Saarteni, aga loomulikult ka Eestist, samas kui pettuse korraldanud ettevõtted on tüüpiliselt Ida-Euroopa omanikega. Rahapesu andmebüroode vahelise väliskoostöö käigus on selgunud, et paari suuremahulise väljumispettusega on seotud olnud ka välismaal registreeritud ettevõtted, kelle eesotsas on Eesti e-residendid," seisab RABi uuringus.
Välismaa õiguskaitseasutustelt on RABile saabunud ka infot Eesti ettevõtete või e-residentide seotusest kahtlaste ICO-de korraldamisega ja nende raames suurte virtuaalraha summade omastamises.
Suured riskid
Keskkriminaalpolitsei näeb seoses virtuaalvaluutadega peamiselt kaht riski: kelmuse risk (sageli seoses investeerimisega) ning rahapesurisk.
Uuringust selgub, et 2019. aasta novembris jõustus Viru maakohtu otsus arvutikelmuse juhtumis, kus süüdimõistetu oli kasutanud kuritegelikul teel saadud raha jälgede peitmiseks virtuaalvääringuid. See on esimene kohtulahendini jõudnud juhtum Eestis, kus rahapesuks on kasutatud virtuaalvääringuid.
Uuringu kirjutamise ajal oli see juhtu, I kohtuastmes süüdimõistva otsuseni jõudnud, kuid veel jõustumata on juhtum, kus küberkuritegude üksus tuvastas aastatel 2016-2018 toime pandud võimaliku krüptoraha rahapesu ligi 3 miljoni euro ulatuses.
Firmad põgenevad Eestist
Eesti oli esimene riik Euroopa Liidus, kus virtuaalvääringu teenusepakkujatele hakati tegevuslube väljastama. Esimesed load väljastati 2017. aasta lõpus kokku neljale ettevõttele. 2018. aastal väljatati tegevusload 617 ettevõttele ning 2019. aastal 687.
RABi juhi Madis Reimandi hinnangul oli tegevuslubade kiire kasv märk tolleaegse regulatsiooni puudusest. „RABil puudus õiguslik alus tegevusloa väljastamisest keelduda ka juhul kui ettevõtte oli kahtlase taustaga või oli selle seos Eestiga pelgalt formaalne. See muutis keeruliseks ka järelevalve teostamise ja kuriteotunnustega juhtumite uurimise,“ selgitas Reimand.
10. märtsil 2020 jõustus aga seadusemuudatus, millega karmistati teenusepakkujatele kehtivaid nõudeid ning mis andis RABile võimaluse turgu märkimisväärselt korrastada. Ettevõtetel oli kuni 1. juulini aega, et ennast uute nõuetega vastavusse viia. Kuigi järelkontroll veel kestab, on 15. septembri seisuga on sel aastal kehtetuks tunnistatud 1888 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba, kokku 999 ettevõttel. Märkimisväärselt on ka langenud uute loataotluste arv, mis on märk sellest, et ettevõtted, kellel puudub tegelik kavatsus tegutsema hakata ja seda äri Eestis teha, ei ürita enam luba saada.
RABi hinnangul ei kõrvalda jõustunud seadusemuudatus siiski kõiki riske ning virtuaalvääringute sektorit puudutavat regulatsiooni tuleks jätkuvalt karmistada.
„On tõenäoline, et ettevõtete hoolsustase ei tõuse hüppeliselt ning näeme ka edaspidi virtuaalvääringute kasutamist kuritegelikes skeemides. Ettevõtetele tuleks kehtestada aruandluskohustus vähemalt klientide ja vahendatud tehingute käivete osas. Samuti tuleks kehtestada nõuded infosüsteemidele, küberturvalisusele ja ka organisatsiooni struktuurile,“ rääkis Reimand ning selgitas, et riskide maandamine on vajalik ettevõtete klientide vara säilimise nimel.
