Paljude naiste seltskonnas viibimine muudab mehed agressiivseks ja vägivaldseks


Paljude naiste seltskonnas viibimine muudab mehed agressiivseks ja vägivaldseks
Sportlik agressioon Londoni olümpiamängudel, osapoolteks tuneesia poksija Yahia Elmekachari ja usbekk Elshod Rasulov. AP

Ehkki võiks eeldada, et võistlusmoment ja sellest tulenev vägivallatsemine tekib eeskätt siis, kui mehed isekeskis koos on, selgub, et enam kipuvad isasinimesed laamendama hoopis siis, kui ümberringi on rohkesti naisi.

Mitte ainult baaris või ööklubis, vaid ka laiemalt, haldusüksuste tasandil. Ajakiri Human Nature lähtus eeldusest, et ühiskonnad, kus mehed on ülekaalus, kannatavad kõrgema agressiivsusetaseme käes ehk siis seal kakeldakse ja vägivallatsetakse rohkem. Põhjuseks siis see, et ilma partneriteta mehed elavad oma testosterooni teiste peal välja. Mõneti üllatavalt avastati aga, et tegelikult on kõik hoopis vastupidi.

Uurijad võtsid ette statistika kõigi USA 3082 maakonna kohta ning uurisid, kuidas meeste ja naiste osakaal nende elanikkonna seas korreleerub vägivallajuhtumitega – tapmised, rünnakud, vägistamised, seksuaalne ahistamine ja muu säärane.

Leiti, et neis maakondades, kus on rohkem mehi, on vastupidiselt üldlevinud ettekujutusele vähem vägivaldset käitumist ja kuritegevust. Teadlased järeldasid sellest lähtudes, et vägivaldsus pole üldiselt meestele laiendatav omadus, vaid on kerge tekkima siis, kui võib viia reproduktiivse käitumise ehk paaritumiseni. Väidetakse ka, et ühiskondades, kus naisi on rohkem, elavad mehed üldiselt üsna juhuslikku suguelu paljude partneritega ning satuvad seeläbi teiste meestega konfliktidesse. Hiinas näiteks, kus mehi on rohkem, on aga levinum stsenaarium see, kus mees loob kiiresti naisega pere ja asub rahulikku elu elama ja ka vägivalda on vähem.
Ka Eestis on naisi meestest rohkem – aasta alguse seisuga oli neid 699 236 ja mehi üle 80 000 vähem ehk 616 708. Kas see teeb ka meie elu vägivaldsemaks, on iseküsimus.