Ebaühtlased sademed on juba mõjutanud moonikasvatust Neemuchi piirkonnas, kuid põllumeeste väitel teeb nende saaki igapäevaselt rüüstamas käivate opiaadisõltlastest papagoide kasvav hulk olukorda veelgi hullemaks.

Valjuhääldite ja pauklaengutega pole õnnestunud linde põldudest eemal hoida ning ka kohalikud ametkonnad pole põllumeeste abipalvetele reageerinud, mistõttu ei jää elanikel üle muud kui päeval ja öösel moonipõldudel ise vahti pidada. Sellest hoolimata tulevad linnud kümneid kordi ööpäevas oma uimastiannust uuendama.

„Ühest moonikuprast saab keskeltläbi 20–25 grammi tooroopiumi. Kuid suured papagoiparved käivad taimede kallal 30–40 korda päevas; mõned neist isegi lendavad minema, murtud moonikuprad noka vahel,“ rääkis moonipõldur Nandkishore reportereile. „Need oopiumisõltuvuses papagoid külvavad hävingut!“

Uudisteagentuuri Zee News avaldatud videoülesvõtetel on näha, kuidas papagoid rebivad seemnete kättesaamiseks kupraid paaniliselt lõhki ning näsivad isegi taimevarsi läbi ning lendavad tervete kupardega minema, et nendega lähedalasuvate puude latvades maiustada. Väidetavalt on linnud kiiresti selgeks õppinud, millal on kõige parem põllumeeste tähelepanu äratamata põlde rüüstata.

Keskkonnauudiste portaal Earth.com annab teada, et mõnikord ootavad papagoid saagi röövimisega seni, kuni põllupidajad lõikavad moonikuprad nende küpsemise kiirendamiseks lõhki; see protseduur teeb lihtsamini kättesaadavaks morfiiniküllase piimmahla.

Mandsaurist pärit India oopiumispetsialisti dr R. S. Chundawati osutusel mõjuvad mooniseemnetes sisalduvad psühhotroopsed ained papagoidele samamoodi nagu kohv ja roheline tee inimestele, tekitades peaaegu kohese joobe. Sarnaselt inimestele kujuneb papagoidel pärast seda kogemust kiiresti välja sõltuvuskäitumine.

Mullu andis India ajakirjandus teada lindude samasugustest „haarangutest“ Rajasthani moonipõldudele ning 2015. aastal sarnastest juhtumitest Chittorgarhis ja Pratapgarhis.