Olümpiakullas on kulda vaid kuus grammi!
Nii kuld- kui hõbemedalid valmistatakse hõbedast prooviga 925. Kuldmedali pinnale kantakse täiendavad kuus grammi puhast kulda.
Kõige esimestel nüüdis-olümpiamängudel 1896. aastal kuldmedaleid polnudki. Võitjatele anti hõbemedal koos õlipuuoksaga; teiseks ja kolmandaks tulnud said oliivioksale lisaks pronksmedalid.
Kuldmedaleid hakati välja andma alles 1904. aastal - kusjuures need anti tagasiulatuvalt ka varasematele olümpiavõitjatele.
Algupärased kuldmedalid olidki valmistatud puhtast kullast. Taoline tava kujunes aga ülemäära kulukaks ning pärast 1912. aasta olümpiamänge seati sisse tänase päevani kehtiv kord, mille alusel medalid valmistatakse hõbedast ja kullatakse üle.
Lisaks ettekirjutustele selle kohta, kui palju mis metalle õiges medalis sisalduma peab, nõuab Rahvusvaheline Olümpiakomitee ka, et medali läbimõõt oleks vähemalt 60 mm ja paksus küündiks kolme millimeetrini.
