Norra firma allveerobot leidis Loch Nessist koletise (ja rahvamassid on nüüd pettunud)

 (28)

Lokatsiooni- ja meretehnoloogiat valmistava firma Kongsberg Maritime Munin-robot saadeti Šotimaal uurima Loch Nessi järve sügavusi. Kaamera ette jäi ligi üheksameetrine liikumatu elukas järvepõhjas.

Paraku ei leidnud nad järvest seda elukat, keda kõmumeedia ja igasugused seiklejad on järvest juba enam kui 80 aastat otsinud, vaid hoopis maketi, mida kasutati 1970. aastal lavastatud filmi "Sherlock Holmesi eraelu" võtetel ja mis toona põhja vajus.

Kongsberg Maritime Briti haru kavatseb jätkata järvepõhja kaardistamist, osaledes projektis Operation Groundtruth, mis nagu nimigi ütleb, püüab paljastada tõde Loch Nessi kohta.

Loch Nessi koletis on olnud müüt, mis levinud meediakanalites alates 1933. aastast, kuigi on üritatud väita, et koletist olevat nähtud juba 6. sajandil piirkonna ristiusustamise käigus.

Järv ise on sügavaimas kohas 230 meetrit sügav, asudes 36,2 kilomeetri pikkuse ja 2,7 kilomeetri laiuse kitsa järvena geoloogilises rikkes ehk ligemaale sajakilomeetrisel kaljulõhede joonel, mille nimi on Great Glen.

Seotud lood:

Kuna Great Glen on kujunenud juba ligemale 400 miljonit aastat tagasi, on enam kui tõenäoline, et kunagi on seal tõesti elanud ka sauruselisi, mullu leiti teatavasti Šotimaalt arvukalt jälgi saurustest, kes elasid regioonis 170 miljonit aastat tagasi. Kuid legend, nagu mõni seesugune koletis oleks järves siiamaani elamas, on olnud pigem kõmumeedia väljamõeldis. Vähemalt faktid legende ei kinnita.

Loch Nessis on vett rohkem kui kõigis ülejäänud Inglismaa ja Walesi järvedes ühtekokku. Järv on turbasisalduse tõttu harvaesinevalt sogase veega ja seega järve saladuste paljastamine pole olnud kerge. Allveerobot Munin on küll parim allveerobot, mis sealsetesse vetesse seni jõudnud. Munin suudaks tegutseda isegi 1500 meetri sügavusel ja loob vetesügavusest ka erakordse teravusega pilte.

Koletis, mis nüüd järvest leiti, ei olnud igatahes elusolend, vaid filmivõteteks valmistatud mehaaniline makett, sisuliselt pisike allveelaev, mis püüdis jäljendada kõmulisi kujutisi koletisest veepinnal, nii nagu paljud inimesed on väitnud seda näinud olevat.

Tõendeid Loch Nessi koletise kohta pole aga 80 aastaga leitud. Küll on järve põhjast leitud Teise maailmasõja ajal sinna kukkunud pommituslennuk, saja aasta vanune kalalaeva vrakk, ja tükke John Cobbi kiirusrekordipaadist Crusader, millega see ekstreemsportlane 1952. aastal Loch Nessil surma sai.

On arvestatud, et ainuüksi legend Loch Nessi koletisest toob turistide abil Šotimaa majandusse aastas 60 miljonit naelsterlingit (75 miljonit eurot).