Üsna sarnase sünnilooga on nii mõnigi kuulus karastusjook ja suupiste.

Laialt on tuntud näiteks (nüüdseks populaarse hommikueine) maisihelveste saamislugu. Will Keith Kellogg leiutas need haiglapatsientide toitmiseks, muuhulgas kontrollimaks, mida nad täpselt manustavad.

Ka vähemalt kolm nüüdseks kuulsat karastusjooki täitsid vähemalt algselt tervistavat eesmärki.

Näiteks ameeriklane John Pemberton poleks ehk Coca-Colat välja mõelnudki, kui inimesed poleks mullijooke tollal tervislikuks pidanud.

Nii see rüübe aga sündis, ja seda müüdi apteekides 5 sendi eest (praeguses vääringus umbes dollari eest).

7-Up leidis algul turustamist pohmelliravimina – mida paljud ameeriklased ka ilmselt vajasid, kuna see ilmus müügile kaks nädalat enne 1929. aasta suurt Wall Streeti krahhi.

7-Up sisaldas 1948. aastani muuseas liitiumtsitraati, mida kasutatakse meeleolu stabiliseeriva vahendina maniakaalses seisundis või bipolaarse häirega patsientide puhul. See polnud sugugi saladus ega midagi veidrat. Sama ühendit lisati ka näiteks varasele variandile Coca-Colast.

1885. aasta paiku turule jõudnud Dr Pepperi tootjad kinnitasid, et see aitab kõhuhädade, energiavähesuse ja mitmel muul puhul. Aga tollal oli USAs üsna tavaline, et karastusjooki turustati raviva energiajoogina.