Muu hulgas jäi sõelale näiteks, himaalaja jaki, kukkurkurati ja seni vaid Antarktikast leitud mikroobi geneetiline materjal, kirjutab ERR teadus.

Cornelli ülikooli teadlase Christopher Masoni töörühm suutis projekti PathoMap raames koguda 466 metroojaamast 18 kuu vältel enam kui kümme miljardit DNA fragmenti.

Tohutu andmehulk söödeti ette superarvutile, mis võrdles neid kirjeldatud genotüübiga viiruste, bakterite ja silmale paremini nähtavate eluvormidega.

Samuti analüüsiti tundmatut geneetilist materjali ja klassifitseeriti see DNA järjestuste unikaalsust arvesse võttes eraldi liikide alla.

Kokku suutis Mason ja tema kolleegid tuvastada 15 152 erinevat eluvormi. Neist peaaegu pooled sai liigitada bakterite alla. Nii pole ime, et neist valdava enamiku pärilikkusainet pole seni järjestatud, misläbi puudub ka võrdlusmoment.

Loe täisteksti saidil ERR teadus.