Narkodroonid on narkoallveelaevade järel uimastisõja uus argipäev

 (13)

Mitte kellelegi ei tohiks tulla üllatusena, et uimastiäri on mastaapne ja ülitulus, mistõttu mitut kilo meelemürke transportinud kaugjuhitava droon-lennumasina hiljutine allakukkumine USA piirilinna San Ysidro autoparklasse Californias on lihtsalt järjekordne näide sellest, kuidas narkosmugeldajad kõige uuemat nüüdistehnoloogiat enda huvides rakendavad.

Aastakümnete jooksul on uimastismugeldajad välja töötanud mitmeid viise oma kauba transportimiseks ja peitmiseks, ilmutades tihtilugu hämmastavalt kõrgetasemelist tehnilist ekspertiisi, teaduslikke teadmisi ja paindlikkust uute vastumeetmetega kohanemisel.

Uimastite smugeldamisega tegelevad kuritegelikud organisatsioonid on äärmiselt uuendusmeelsed, mistõttu on nad alati valmis oma äri hõlbustamiseks ja uimastiseaduseid jõustavate ametkondade pingutuste neutraliseerimiseks kasutama ära nii mobiiltelefone, GPS-seadmeid kui ka elektrooniliste seireandmete kogumise parendatud meetodeid.

1980. aastatel kasutasid narkootikumide smugeldajad peamiselt väikseid eralennukeid, mille pardalt uimasteid kokkulepitud kohas alla loobiti, aga ka kommerts-reisilennuliine ja kaubalennukeid. Nn narkomuulasid, kes kannavad uimasteid üle riigipiiride riietesse, pagasi hulka või keha sisemusse peidetult, rakendatakse jätkuvalt palju. Sageli neelatakse uimastite smugeldamise eesmärgil alla väikeseid, reeglina lateksist ümbrisega pakikesi. Colombia peamises lennujaamas El Dorados peetakse keskeltläbi kinni üks “muul” päevas.

Seotud lood:

Suuremaid koguseid eelistatakse transportida meritsi — kaubalaevade, kalalaevade, ümber ehitatud kiirkaatrite (ingl go-fast boat) ja isegi allveepaatidega. Kartellid hakkasid kiirkaatreid kasutama 1990. aastatel. Tavaliselt kujutasid need endast väikseid kalapaate, mis olid varustatud võimsate, 25 sõlmest suuremat kiirust võimaldavate mootorite ning kiirust kergitavate ja lastiruumi mahtuvust suurendavate mugandustega. See tõi kaasa smugeldajate ja Columbia rannikuvalvejõudude vahelise “võidurelvastumise”.

1990. aastatel kasutasid smugeldajad ka jahte ja purjelaevu, sest need võimaldasid peita rohkem lasti ja läbida pikemaid vahemaid. Smugeldajatel kujunesid välja märkimisväärsed insenertehnilised oskused; näiteks täiendati aluseid kiudklaasist sektoritega, mis vähendasid kaalu ja võimaldasid võtta pardale suurema lasti. Teine meetod, mida toona laialdaselt rakendati — ja rakendatakse tänase päevani —, on uimastite peitmine kommerts-kaubalaevadel transporditava kauba hulka.

Tänu kaubalaevadele suurenesid korraga smugeldatavad kogused ja vähenes kartellitöötajate vahelejäämise oht, kuna inimesed ei pidanud enam merereisi vältel salalastidel silma peal hoidma. 2014. aastal koosnes Columbia politsei tabatud suurim uimastikogus peaaegu seitsmest tonnist kokaiinist, mis oli peidetud ananasside veoks kasutatud merekonteinerisse.

Kõige muljetavaldavam saavutus antud rindel on aga ilmselt narcosub ehk uimastite smugeldamisemks ehitatud allveelaev. Selle nimetusega tähistatakse mitmesuguseid täielikult või osaliselt vee all liikuvaid transpordipaate, millel võib, aga ei pruugi olla meeskonda, ja millest suurem osa ehitatakse valmis Columbia Vaikse ookeani ranniku džunglites (ehkki üks tabatud alustest oli kokku pandud Ecuadoris).

Narko-allveepaatide konstruktsioon annab aimu sellest, kui laialdasi teadmiseid nende ehitamine nõuab. Rahvusvaheline uimastikaubandus on neis lõiminud kohalikud ehitusoskused formaalsete insener-tehniliste teadmistega. Mõned narko-allveelaevad on ehitatud vee all teise aluse järel vedamiseks või kaugjuhitavateks. Teist tüüpi paatide juures kasutatakse tavaliste aluste keresid, mis tihendatakse ja suletakse hermeetiliselt — see võimaldab peaaegu kogu aluse kere vee alla viia, mistõttu seda on keeruline merel märgata.

Eelmisel nädalal Californias avastatud kuue propelleriga narkodroon kukkus ilmselgelt alla seetõttu, et aparaat siiski polnud mõeldud nii rasket pakki kandma. Aga see oli ka nähtavasti esimene katse.