Müstilised kaldale uhutud tahvlid Euroopa rannikuil, kirjaga "Tjipetir"
Juba aastaid on eriti Briti, aga ka mandri-Euroopa kallastel leitud ridamisi plaadikesi, arusaamatu kirjaga Tjipetir. Rumalamad ajakirjanikud, kes pole kuulnud muudest laevahukkudest peale Titanicu, kuulutasid need koheselt just Titanicult pärinenuks, aga mõistagi nad luiskasid.
Probleem on tõsine, Facebookis on lausa sellele müsteeriumile keskendunud lehekülg, Briti meedias oli asjast varemgi räägitud, nüüd võttis teema üles ka sakslaste ajakiri Spiegel.
Tegemist on neljakandiliste plaadikestega, millel reeglina vaid üks ladina tähtedega kirjutatud sõna, millele ükski sõnaraamat ka tõlget ei anna. Neid on leitud lisaks Briti rannikule ka Hispaaniast, Prantsusmaalt, Belgiast, Hollandist, Saksamaalt, Taanist, Norrast ja Rootsist, ehk siis riikidest, mille kaldale loksuvad Atlandi ookeani lained.
Millal neid kaldale tulema hakkas, pole päriselt selge, viimasel paaril aastal jõuab neid kallastele aga juba ridamisi, kohati ka jääkidega kummitaolisest materjalist, mille pakendeid need sildikesed on ehtinud.
Koloniaalvõimu pärand
Müsteerium leidis lõpuks lahenduse teiselt poolt maakera. Nimelt asub Indoneesias Lääne-Jaaval 5000 elanikuga küla nimega Cipetir ja umbes sada aastat tagasi asus seal ka samanimeline kautšukivabrik.
Hollandi koloniaalvõimu rajatuna toodeti seal materjali nimega gutaperka või gutapertš, saanud nime kohaliku puuliigi järgi, mille lateksist sai toota looduslikku kautšukilaadset materjali.
Juba 19. sajandi keskel kasutati seda Euroopas telegraafiliinide isoleerimiseks ja sellest ajast peale tekkis ka vajadust seda ookeani tagant üha juurde tuua. Sellest valmistati mängukarude ninasid, golfipalle, veekindlaid vihmamantleid, ka tänapäeval täidetakse sellega mõnel pool veel hammaste juurekanaleid.
Miyazaki Maru
Samas jõuti ka lähemale tõele, millise laeva vrakist need pakendisildid merelainete meelevalda on jõudnud. Kahtlus on Jaapani alusel nimega Miyazaki Maru.
8520-tonnine ookeanilainer Miyazaki Maru, teel Yokohamast Londonisse, asus 240 kilomeetrit Briti Scilly-saartest läänes, kui sakslaste allveelaev U-88 31. mail 1917. aastal ta torpeedoga põhja lasi. Hukkus kaheksa meremeest.
Nüüd on siis kulunud ligemale sajand, laevavrakk ilmselt lõplikult lagunenud ja lastiruumis olnud gutaperka pakendid koost lagunenud. Ja tuleb välja, et ligemale sajand merepõhjas pole ka selle tooraine kvaliteedile otsest mõju avaldanud. Paistab, et ka see kummitaoline materjal on üsna kauakestev, kui mitte lausa igavene.
