Müstiline inimaju: Atlanta teismeline ärkas koomast, vallates vabalt hispaania keelt
Rueben valdas ärgates hispaania keelt nagu oleks see ta emakeel, kui ta aga inglise keelt rääkida proovis, ei tulnud see tal enam kuigi hästi välja. Vähe sellest, inglise keele rääkimine tekitas tal lausa krampe.
Pärast koomast ärkamist on Ruebeni inglise keele oskus hakanud tasapisi taastuma ja tema hispaania keele oskus kaduma, kirjutab ajakiri TIME. Sarnaseid juhtumeid on ajaloost varemgi teada, ent arstid on rahuldavate seletuste pakkumisega raskustes. Näiteks valdas üks inglise mees pärast rabanduse saamist vabalt kõmri keelt, ehkki ta polnud seda kunagi õppinud ja üks horvaatia teismeline valdas saksa keelt, kuigi ta oli seda just õppima hakanud. Ning aastal 2013 ärkas üks austraallane pärast autoõnnetust koomast ning oskas mandariini keelt, mida ta oli varem koolis õppinud, ent mida ta enne soravalt ei rääkinud.
Kõikide juhtumite puhul on ühenduslüliks see, et patsiendid oskasid keelt, mida nad pärast koomat soravalt rääkisid, pisut ennegi. Teine ühine joon on peavigastus. Kõik patsiendid olid raskustes oma tegeliku emakeelega ning kõigil tuli aja jooksul oskus emakeelt rääkida tagasi ning võõrkeele sorav valdamine hajus.
Teadlased arvavad, et need juhtumid on seotud omapärase seisundiga, mida nimetatakse võõrkeelse aktsendi sündroomiks. Seda on dokumenteeritud vähemalt 200 korral ning selle puhul ärkab patsient pärast peavigastust ning räägib emakeelt võõra aktsendiga. Teises maailmasõjas juhtus nii näiteks ühe norra naisega - sai pommikillust tabamuse ning ärkas hiljem üles, rääkides norra keelt saksa aktsendiga. Tulemusena arvasid naabrid, et ta on spioon.
Seda sündroomi põhjustab vigastus sellele aju piirkonnale, mis kontrollib lihaseid, mille abil inimene kõneleb, hääleaparaati. Võõrkeelse aktsendi sündroomi puhul ei räägi inimesed tegelikult uue aktsendiga, vaid nad on lihtsalt kaotanud võime niimoodi rääkida nagu igapäevaselt ja selle tulemusena kõlab nende jutt kummaliselt ning võib meenutada ka mõnd võõramaist aktsenti.
Üks võimalus on ka, et need inimesed kannatavad mingi erilise afaasia ehk kõnehalvatuse vormi käes - see on võimetus pärast rabandust mingis teatud keeles rääkida. Tavaliselt mõjutab afaasia küll kõiki keeli ja üleüldist rääkimist, aga on võimalik, et nende inimeste puhul mõjutab see miskipärast vaid emakeeleoskust.
