Murrang elustamises – ka kauem kui tund aega surnut on võimalik tagasi tuua

 (48)
Murrang elustamises – ka kauem kui tund aega surnut on võimalik tagasi tuua
Foto: AFP

Elu ja surma piir ähmastub tänu elustamistehnikate kombineerimisele.

Melbourne'is tegutseva prints Alfredi nimelise haigla arstid on osavad elustajad.

Tänu erilisele kombinatsioonile elustamistehnikatest on Austraalia spetsialistidel õnnestunud edukalt elu tagasi sisse puhuda kolmele patsiendile, kes olid 40–60 minutit ametlikult surnud olnud.

Edu saladuseks on portatiivne südame kaudse massaaži aparaat AutoPulse, mis vahetpidamata patsiendi rindkeret pumpab ja seega sisuliselt südant töös hoiab.

Kolbide asemel, mis vaid üht osa rinnakust kokku suruvad ja kergitavad, kasutab AutoPulse rihma, mis ümber keha kinnitatuna pigistab tervet rinda.

Tänu sellele on elustamisprotseduur ühtlasem ja kvaliteetsem, mis tähendab ka paremat vereringlust, tõotab aparaadi tootja koduleht.

Lisaks rakendavad Alfredi-nimelise haigla arstid tehnikat, mida nimetatakse hapnikuga varustamiseks kehavälise kelme abil.

Tehnika lühendnimetusega ECMO (ingl extracorporeal membrane oxygenation) seisneb sisuliselt patsiendi ühendamises väljaspool keha asuva tehiskopsuga, mis varustab patsiendi aju ja elutähtsaid organeid hapnikuga ja säilitab neis vereringet.

ECMO-seadmeid on varem kasutatud nii kopsu siirdamise operatsioonidel kui väga raskelt haigete vastsündinute elushoidmiseks.

Kombinatsioon ECMOst ja AutoPulse'ist aitab keha "elus" hoida, andes samas arstidele piisavalt aega südamerabanduse põhjuse diagnoosimiseks ja korrigeerimiseks.

Seotud lood:

Rohkem aega ja parem hooldus suurendavad patsientide ellujäämisšansse ja võimaldavad põhjalikumalt uurida südamerabandusi, mis on endiselt kogu maailmas kõige levinum surma põhjus.

Seni on Alfredi-nimelise haigla töörühm vastavaid protseduure sooritanud seitsmele haigele, kellest kolm jäid ellu, kannatamata pikaajaliste komplikatsioonide all — hoolimata sellest, et nad viibisid märkimisväärselt pikka aega kliinilise surma seisundis.

Kui katsetuste käigus õnnestub esialgseid õnnestumisi korrata ja tulemusi veelgi parandada, võivad ECMOt ja AutoPulse'i laialdasemalt kasutama hakata ka teised Austraalia haiglad.

Samasuguseid tehnikaid on samal määral piiratud katsete raames rakendatud ka USA-s.

New Yorgis tegutseva Stony Brooki ülikooli haigla intensiivravi osakonna juhataja dr Sam Parnia on pühendanud oma karjääri haigete tagasitoomisele surmasuust.

Dr Parnia on oma uurimistöö raames välja selgitanud, et edukaks elustamiseks on vaja kombineerida südame kaudset massaaži ECMO-protseduuriga.

Elustamisspetsialist kinnitab, et nood meetodid pole mitte üksnes sirgjoonelised ja suhteliselt odavad, vaid päästavad igal aastal ka hinnanguliselt kuni 40 000 ameeriklase elu.

Et häid uudiseid nii arstide kui patsientideni tuua, kirjutas dr Parnia raamatu "The Lazarus Effect" ("Laatsaruse-efekt"), mis ilmus tänavu aasta algupoolel.

Raamatus kirjeldab dr Parnia seda, kuidas Jaapanis on ECMO-seadmete kasutamine traumapunktides juba standardiks kujunenud.

Surnu vere suunamine kehast välja spetsiaalsesse hapnikuga varustavasse kunstkopsu ehk oksügenaatorisse ja seejärel kehasse tagasi viimine on pikendanud aega, mille vältel surnud inimese elustamine siiski edukaks osutuda võib, kuuldavasti mitme tunni võrra.