Muistse Buddha kuju seest leiti end muumiaks muutnud munk

 (57)
Muistse Buddha kuju seest leiti end muumiaks muutnud munk
Foto: Drentsi muuseum

1996. aastal ostis anonüümne hollandlane religioosse kunstiobjekti, mida ta pidas tavaliseks kuldseks Buddhat kujutavaks skulptuuriks.

Hiljem avastasid eksperdid kompuutertomograafiliste ja endoskoopiliste vaatluste abil selle seest midagi, mis teeb taiese vägagi ebatavaliseks — nimelt on selle sees umbes aastal 1100 elanud munga mumifitseerunud säilmed.

Usutavasti on tegu budistliku õpetlase Liuquaniga, kes mumifitseeris end ise protsessi käigus, mis algas juba tükk aega enne tema surma.

Enesemumifitseerimine on ränk religioosse lihasuretamise režiim, mida mõned buda mungad on kõrgema taseme kirgastuse ja auväärsuse saavutamiseks järgida üritanud.

Enesemumifitseerimine nõudis kõigepealt ranget tuhande päeva pikkust „dieeti“, mis lubas toiduks tarvitada vaid pähkleid ja seemneid ning kaotas kehast peaaegu kogu rasva. Sellele järgnes tuhande päeva jooksul toitumine ainult puukoorest ja juurikatest.

Ligi kuue aasta pikkuse elusmumifitseerimisperioodi lõpu poole hakkasid mungad manustama nn urushi-puust ehk värnitsa-mürgipuust (ld Toxicodendron vernicifluum) valmistatud leotist, mis pani pühendunud valgustuseotsija oksendama ja muidu vedelikke kiiresti organismist väljutama, toimides hiljem ka säilitusainena, mis tõrjus surnukeha lagundavaid pisikuid.

Pärast kõigi nende pööraste katsumuste läbitegemist pidi enesemumifitseerijast munk sulgema end õhutoru ja kellukesega varustatud tillukesse hauakambrisse, kus ta ei mahtunud tegema muud kui lootosasendis istuma ja mediteerima.

Seotud lood:

Kuni munk elus püsis, helistas ta iga päev kellukest. Kui kellahelin lakkas, teadsid kaasmungad hauakambri järgmiseks tuhandeks päevaks õhutihedalt sulgeda.

Kui mumifitseerimisprotsess osutus edukaks, kuulutati vinnutatud munk „elus Buddhaks“, tema maine keha aga paigutati templisse. (Hapuksläinud muumiad suleti uuesti nende hauakambritesse.)

Tõenäoliselt õnnestus Liuquanil pääseda esimeste sekka, kuna tema muumiat kummardati pikka aega, enne kui see 14. sajandil kuju sisse paigutati, nagu nähtub surnukeha alt leitud 14. sajandist pärinevale riiderullile tehtud ülestähendustest.

Kõhedat kuju eksponeeritakse Ungaris Budapesti loodusloomuuseumis maikuu alguseni; seejärel näidatakse kuju Luxembourgis.