Tegemist on parteilise köieveoga vabariiklaste ja demokraatide vahel, kuna mullu valitud osariigi seadusandlik kogu on järjest juba kümme piisoniseadust vastu võtnud, mida kuberner sama järjekindlalt vetostab ja tagasi saadab. Vabariiklaste jaoks on peamine maaomanike kaitse, demokraadid hindavad rohkem loomakaitse argumente.

Piisonite jahi õigus on siiani terav küsimus ka reservaatides
elavatele põliselanikele, 2011. aastal lasti Montanas jahiloaga maha 29
piisonit, mullu oktoobris vastu võetud seadus vallandas aga tõelise
jahilaine - 250 piisonit on poole aastaga maha lastud, suures osas just
indiaanlaste poolt.

Tänaseni kehtivad paljudes kohtades USA-s
aga seadused, mis kohustavad piisonikarju tara taga hoidma, kuna
talunikel on õigus nende põlde rüüstavaid hiigelloomi ka maha lasta.

Ameerika piisonid muutusid ohustatud loomadeks juba 19. sajandil, eriti indiaanisõdade ajal, kui neid massiliselt tapma hakati, kuni neid oli üldse veel vaid 541 looma alles jäänud. Tänaseks on nende populatsioon küll mõnevõrra taastunud. Ainuüksi Yellowstone'i rahvuspargis elab juba 4000 looma.

Neli piisoniliiki ongi juba lõplikult välja surnud. Ka Euroopa piisonid juba jõudsid siin vabast loodusest välja surra, kuid nüüd üritatakse nende asurkonda loomaaedades elanud isendite najal taastada.