Mitte avada enne aastat 2957: Massachusettsi tehnoloogiainstituut leidis nurgakivi alt ajakapsli

 (17)

Massachusettsi tehnikainstituudi MIT õppelinnaku territooriumilt avastati nn ajakapsel, mida tohib avada alles aastal 2957. Hermeetiliselt suletud klaasmahuti maeti maha 1957. aastal ja unustati ajapikku, kuni selle kaevasid üles uue nanotehnoloogiauuringute keskuse hoone MIT.nano ehitajad.

Kapsel sisaldab kirja järgmise aastatuhande inimestele ja ajalooliseid objekte, nende hulgas haruldast eksperimentaalset elektroonikakomponenti, millest omal ajal loodeti edukat konkurenti transistorile, vahendab Gizmag.

Instituudi andmeil on tolle mahuti näol tegu ühega kaheksast ajakapslist, mis mitmesuguste sündmuste tähistamise, peamiselt uute rajatiste avamise käigus kõrgkooli territooriumile maetud on.

Tõsiasjas, et kapsli asukoht ja olemasolugi vahepeal ära unustati, pole midagi üllatavat — tulevastele põlvedele jäetavate sõnumite jaoks on see tavapärane saatus.

1939. aastal mattis MIT uue tsüklotroni ehitamise tähistamiseks pidulikult maasse ajakapsli, mis kava kohaselt pidi avatama 1989. aastal, kuid seegi unustati ja kui MIT administratsioonile kapsli olemasolu lõpuks meenutati, ei saanud nad seda enam kuidagi päästa, kuna kapsel oli selleks ajaks juba maetud rohkem kui 16 tonni raudbetooni alla.

Dokumendid instituudi arhiivis ütlevad, et ülemöödunud nädalal välja kaevatud kapsli matsid 1957. aasta viiendal juunil Karl Taylor Comptoni nimelise laboratooriumikompleksi avamise puhul maasse MIT president James R. Killian, Jr. ning elektritehnika professor ja üliaegluup-fotograafia valdkonna teerajaja Harold „Doc“ Edgerton.

Seotud lood:

Comptoni-nimelises kompleksis leidsid toona endale kodu elektroonikauuringute laboratoorium RLE, tuumauuringute labor LNS ja arvutuskeskus omas ajas eesrindliku suurraaliga IBM 704. Kapsli teeb eriliseks asjaolu, et 50 või 100 aasta asemel on selle avamiskuupäev paigutatud tuhande aasta kaugusesse tulevikku pärast kapsli muldasängitamist.

Sellest, kui pikaks oli kavandatud kapsli avamise eelne allmaa-ooteperiood, annavad aimu 1939. aastal New Yorgi maailmanäitusel maha maetud, 5000 aasta kaugusesse tulevikku planeeritud avamisdaatumiga Westinghouse’i ajakapslile sarnased üksikasjad selle ehituses. Keskkonnamõjude trotsimiseks vormiti Westinghouse’i kapsel fosfori ja vase sulamist „torpeedoks“, mis ümbritses gaasilise lämmastikuga täidetud hermeetilist klaasmahutit.

MIT elektroonikauuringute laboratooriumi RLE klaasipuhumislaboris loodud ja nüüd leitud õhukindlast klaasist kapsel on märksa väiksem ning selle ümbert on ära jäetud metallkest. Pärast ürikute ja mälestusesemete lisamist täideti torujas kapsel gaasilise argooniga ja „keevitati“ leeklampidega kinni.

MIT-i osutusel sisaldab ajakapsel kirja president Killianilt koos selgitusega, et kapslisse on tallele pandud „dokumente ja meeneid, mis ütlevad midagi teaduse, tehnoloogia ja hariduse taseme ning täpsemalt Massachusettsi tehnikainstituudis [1957. aastal] valitsenud olukorra kohta.“

Üheks eriti huvipakkuvaks kapslipanuseks on krüotron — nüüdisajal praktiliselt tundmatu elektroonikaseade, mille 1950. aastatel leiutas MIT-i teadlane Dudley Allen Buck ja millele ennustati infotehnoloogia arengus olulisemat rolli kui transistorile.

Töökindlate ränipõhiste mikrokiipide ja ferriitmälude väljatöötamine tõrjus krüotrontehnoloogiad 1960. aastatel küll kõrvale, kuid pole välistatud, et lähiajal võetakse need kvantraalimise valdkonnas uuesti kasutusele.