Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

 (26)
Iseteenindus Tallinna Lennujaamas
Iseteenindus Tallinna LennujaamasFoto: Vallo Kruuser

Kui eesti keele kõneleja ütleb “jaam” ja kantoni keele oskaja “zaam” või “tsaam”, siis räägivad nad samast asjast. Sellepärast on teatud hiina dialektide oskajatel suur äratundmisrõõm, kui nende kõrv või silm seda sõnatüve mõnes Eesti lennu-, rongi- või bussijaamas tabab.

Vahendab Novaator

Nii tõdeb oktoobrikuu Keeles ja Kirjanduses Hiina kodakondsusega Tartu ülikooli õppejõud ja eesti keele instituudi teadur Jingyi Gao, kes uurib sõnade päritolu ja sugulussuhteid.

Seda, et eesti keele sõna “jaam” pärineb vene ja mongoli keelte kaudu hiina keelest, selgitas keeleteadlane Enn Ernits ajakirjas Oma Keel juba seitse aastat tagasi. Ent “jaama” sellisele päritolule puudub viide nii “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” kui ka “Võõrsõnade leksikonis”. Jingyi Gao soovitab see märge lisada. Samas selgitas ta, et mandariinihiina keeles on sõna “jaam” “zhàn” ja seda hääldatakse “tšään” ning Ernitsa pakutud vaste “zhan” hääldusega “tšan” ei ole täpne.

Sarnane lugu on ka sõnaga “tee”. “Eesti etümoloogiasõnaraamat” kirjeldab teed, teatud igihalja lehtpõõsa kuivatatud lehtedest ja pungadest valmistatud jooki, nii: “Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt hiina keelest (lõunahiina murdest), ← tē ’tee’”. Ent nii Erints kui Gao on leidnud, et sõna “tee” jõudis eesti keelde küll saksa ja hollandi keelte kaudu, ent pärineb algupäraselt siiski kaguhiina keelest. Täpsemalt tuleneb see Mini murdevormist “tê”.
Loe edasi Novaatorist