Minister Karu: idufirmade abistamist „võib arutada“

 (165)
Kaimar Karu
Kaimar KaruFoto: Jaanus Lensment
  • Startupid maksid mullu Eestis tööjõumakse 78 miljonit eurot ja muid riiklike makse 81 miljonit

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ei anna veel mingisuguseid veksleid selles osas, kas riik võiks Eesti tuhandet startup-ettevõtet kujunenud majandusolukorras muu ettevõtlusega võrreldes kuidagi eriliselt aidata. Tänasel päeval eelistab ta kasutada väljendit „võib arutada“.

Riiklik sihtasutus KredEx on teatavasti käivitanud meetmed, et leevendada koroonaviiruse levikust tingitud mõju Eesti ettevõtetele. Peamiseks meetmeks on erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks mahus 90 % laenu või liisingu mahust.

Probleeme on selle meetmega startuppide jaoks aga mitmeid. Näiteks on KredEx esitanud tingimuseks, et ettevõtja on esitatud finantsprognooside kohaselt pikas perspektiivis jätkusuutlik ning maksejõuline - see pole teatavasti nii mitte ühegi idufirma puhul, ajagu nad oma 5-minutiliste pitchide käigus ükskõik kui idealistlikku maailmavallutuslikku juttu. Täpselt sama kehtib ka pankade esitatavate nõuete puhul - ei bilansimaht ega muud kriteeriumid vasta mitte ühelegi pankade esitatavatele krediidinõutele. Lisaks ei tohi ettevõtted tegeleda finantsvaldkonnas.

Kaimar Karu ja riigi seisukoht üldisemalt on olnud, et idufirmad mingisugust erilist kohtlemist ei vaja. Nii ütles minister ka täna seoses päevakorrale kerkinud Bolti saagaga.

Seotud lood:

„Bolt, nagu ka teised idufirmad, saab taotleda pangast laenu ning seda laenu on võimalik tagada KredEx laenukäendusega, juhul kui ettevõte vastab laenukäenduse meetmete tingimustele," kõlas Karu seisukoht.

Ta tunnistas, et Eesti ei ole hetkeseisuga loonud eraldi rahastamisvahendeid, mis oleks suunatud just idufirmadele.

„Seda, kas idufirmasid võiks teistest firmadest laenu- või laenukäendusmeetmete osas eristada, võib arutada - oleks kahetsusväärne, kui innovatiivseid, jätkusuutlikke ning suure kasvu- ja arengupotentsiaaliga lahendusi väljatöötavad ning olulisel määral riigi maksulaekumistesse panustavad firmad Eestist lahkuks või sootuks pankrotti läheks," polnud minister just üleliia konkreetne.

Samuti võib Karu sõnul „idufirmade puhul arutada alternatiivseid toetusmeetmeid", näiteks riigiosaluse omandamine. Sellisel juhul viiakse otseloomulikult läbi põhjalik ostueelne ülevaatus (due diligence), mille käigus hinnatakse muuhulgas nii käivet, kasumit, maksukäitumist ja -laekumisi, kasvupotentsiaali, juhtimismudeleid ja -efektiivsust ning ettevõtte olulisust Eestile. Vajadusel seatakse nende ettevõtete puhul tingimuseks eelnev saneerimine.

„Nädalavahetuse SKP-põhise salvrätiku tagaküljearvutuse järgi oleks sarnase, võrreldava meetme maht Eesti kontekstis kõikidele idufirmadele kokku umbes 50 miljonit, kui me sooviksime seda teed minna," märkis minister.

Eestis on tänase seisuga 992 startup-ettevõtet ja neis töötab ligi 6000 inimest, kelle pealt maksti mullu tööjõumakse 77,6 miljonit eurot. Muid riiklikke makse maksid startupid möödunud aastal riigikassasse 81 miljonit eurot. Eesti startup-valdkonna eripäraks on see, suurel osal neist on peakontor registreeritud Eestist väljaspool.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!