Puhtal kujul kujutab kaltsium endast tuhmhalli leelismuldmetalli, mis meenutab rohkem mõne futuristliku roboti tootmisest üle jäänud räbu kui valget mineraalilaadset ainet, mida enamik meist oma luude tugevamaks muutmise eesmärgil piima kaanides vaimusilmas ette kujutab.

Kaltsium on ka metall, mida inimkehas kõige rohkem leidub — nii ioniseeritud kujul, mida läheb tarvis ainevahetusprotsessides, kui luudes ja hammastes tuttavamal kujul hüdroksülapatiidina.

(Hüdroksülapatiit on kaltsiumi mineraalne vorm, mis moodustab poole meie luude ja suurema osa meie hammaste kaalust.)

Kaltsiumi leidub inimkehas tegelikult lausa nii ohtralt, et pärast kremeerimist järele jäävas tuhas on seda ligikaudu üks kilogramm.