Miks paberiga näppu lõikamine nii valus on?


Miks paberiga näppu lõikamine nii valus on?
Foto: Wikimedia Commons / Lourdes S.

Pealtnäha lihtsale küsimusele vastamiseks tuleb vaatluse alla võtta mitu tegurit, millest ühed on seotud paberi, teised inimnaha omadustega.

Suurem osa paberiga tehtud sisselõikeid ilmnevad sõrmedel ja kätel.

Käed on iseenesest üsna keerukad aistimiselundid, tihedalt täis pikitud närvikiude, mida nimetatakse notsitseptoriteks. Notsitseptorid tajuvad temperatuuri, survet ja valu ning neid esineb kätel ja sõrmedel ruutsentimeetri kohta rohkem kui peaaegu kõikjal mujal kehapinnal.

Vigastusi sõrmedel ja kätel paneme tähele palju rohkem kui sarnaseid haavu mujal. Samasugused paberiga tehtud sisselõiked mujal, vastavate närvilõpmetega vähem tihedalt varustatud piirkondades, nt jalal ei saada ajusse sugugi sama palju valusignaale.

Asja teeb hullemaks tõik, et enamasti pole meil võimalust pärast iga paberi-sisselõiget oma käsi paar päeva mitte kasutada.

Meil on vaja asju puudutada ja kätte võtta ka sisselõike paranemise ajal. Puudutamine-käsitlemine aga liigutab nahka ja kisub haava servi laiali, mis omakorda aeglustab kinnikasvamist ja võimendab valu.

Miks aga tunduvad paberiga sisselõikamised meile valusamad kui mõnede muude esemetega, nt noaga tekitatud haavad? Sellepärast, et isegi suhteliselt nüri noa tera on sirgem ja teravam kui nüri ja painduv paberileht.

Kui nuga lõikab nahka, jääb sellest paberiga võrreldes suhteliselt puhtam haav, samas kui paber tekitab paindudes nahale rohkem mikroskoopilisi kahjustusi.

Seotud lood:

Paberiga tekitatud sisselõiked on reeglina ka vähem sügavad kui muud lõikehaavad. Nahapinnale tehtud madalast lõikehaavast võib verd tulla vähe või üldse mitte.

Kui verekämp närvilõpmeid ei kaitse, puutuvad need lõikekoha servades kokku õhu ja muu ärritavaga, mis võib valu tugevdada ja selle kestust pikendada.