Tegelikult kutsuvad depressandid, k.a alkohol lihtsalt esile keemilise reaktsiooni, mis pärsib ("depresseerib") kesknärvisüsteemi tööd nii, et aistingu-signaalide tõlgendamise suutlikkus, motoorsete funktsioonide kontroll, mõttetegevuse juhtimine, oskus loogiliselt arutleda ja emotsioonide reguleerimise võime kahanevad.

Pärast nn hematoentsefaalbarjääri ehk vere-aju-tõkke ületamist ladestub alkohol aju välimistesse kihtidesse (ajukoorde).

See suur- ja väikeaju kattev õhuke kiht rakke, mida nimetatakse samuti hallaineks, vastutab aistingulise informatsiooni töötlemise ja mõttetegevuse eest ning käivitab ka suuremat osa tahtele allumatust lihastegevustest.

Alkohol häirib virgatsainete e neurotransmitterite normaalset liiklust ajukoore sünaptiliste ühenduste vahel, mistõttu alkoholitarvitaja saavutab muudetud teadvusseisundi.

Esimese asjana kaovad psühholoogilised tõkked, mida alkoholist mõjutamata ajukoor reeglina ohjes hoiab. Pruukija muutub jutukamaks ja enesekindlamaks ning tema otsustusvõime hakkab taanduma.

Mida rohkem alkoholi manustatakse, seda ilmsemaks muutuvad mõjud ning seda suuremas osas ajust häirub normaalne tegevus.

Limbiline süsteem, mida peetakse aju emotsioonikeskuseks, tegeleb emotsioonide ja käitumise kontrollimisega ning pikaajaliste mälestuste moodustamisega. Kui alkohol juba limbilist süsteemi mõjutama hakkab, on inimene tõenäoliselt purjus mis purjus.

Samamoodi nagu ajukoores häirib alkohol siingi elektrilisi signaale sünapside vahel. Tarvitajal kaob võime informatsiooni adekvaatselt tõlgendada ning protsessid muutuvad kaootilisteks.

Limbiline süsteem, mis muidu peaks emotsioone kontrolli all hoidma, kutsub joobnud tarvitajal esile hoopis meeleolukõikumisi ja ülevoolavaid seisundeid.

Tulemuseks on teiste isikute kavatsuste vääritimõistmine (suurema osa baarikakluste algpõhjus), omaenda tunnete vääritimõistmine või ülevõimendamine (suurema osa lahkuminekute algpõhjus) või lihtsalt piinlike või kahetsusväärsete avalduste tegemine (enamiku pühapäevahommikuste häbihoogude põhjus).

Kuna limbilisel süsteemil on oluline roll ka mälestuste meelespidamise juures, ei pruugi alkoholiga liialdaja suuta järgmisel päeval eelmise õhtu sündmusi ja tegusid meenutada.

Joobnud inimese emotsioonid kujutavad endast reeglina liialdatud versioone kainusseisundis valdavatest isikuomadustest (s.t, kui olete üldiselt rõõmsatujuline, teeb alkohol teid lihtsalt tolaks).

Nii et kui teil on kalduvus asju üle dramatiseerida, soovitame napsist hoiduda.

Foto: ameeriklaste telesarja "Shameless" promopilt.