Isegi, kui teil õnnestub avalikus ruumis liikudes vältida tüütute laulude või meloodiate kuulmist, mis pikalt pähe "pidama jäävad", võib sama efekti anda näiteks juhuslikult kuuldud mobiilihelin.

Muusikapsühholoog Ira Hyman selgitas hiljuti nähtuse tagamaid ajakirjas Applied Cognitive Psychology.

Lühidalt: inimmõistus käsitleb lauludes peituvaid mustreid ja rütme kui mõistatusi ega taha neist enne n-ö lahenduse leidmist vabaneda.

Keadlikult uuega tegeledes jääme samas veel poolelioleva juurde pidama, mis kuskil alateadvuses edasi "podiseb".

Paraku pole muusikale tavapäraste mõistatuste kombel üheseid "lahendusi", mis selgitab ka nende püsimajäämist kuulaja peas.

Hyman ja kolleegid suutsid uuringuid koostades siiski leida ka võimaluse tüütutest kordustest vabaneda. Keskenduge lihtsalt uuele mõistatusele - muusikaga mitteseonduvale. Veetke kasvõi paar minutit romaani lugedes. Leidke midagi lihtsat, aga mitte liiga lihtsat, mille kallal aju "tööle panna".