Mida jubedat leidub hambaharjadel – soovitame neid iga kolme kuu järel vahetada!

 (43)
Mida jubedat leidub hambaharjadel – soovitame neid iga kolme kuu järel vahetada!
Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Poppy Thomas-Hill

Enne, kui asute täna hambaid harjama, võtke teadmiseks, et toidujäätmed on kõige tühisem osa sellest, mis hambaharja külge sattuda võib – ja tõenäoliselt juba sattunud on.

Kolibakter (Escherichia coli)

Kui teie vannitoas leiduvad nii kraanikauss kui ka tualettpott ning te ei sulge enne veetõmbamist poti kaant, leidub roojaosakesi kõigil pindadel, mis potist paari meetri kaugusele jäävad.

Vee pealetõmbamine muudab osa tahketest väljaheidetest aerosooliks, kandes baktereid nagu E. coli otse teie hambaharjale. Kolibakteritega reostatud hambaharja kasutamine hammaste pesemiseks võib aga tervisele halvasti mõjuda.

Üks sellistest haigustest on soolenakkus ehk nakkuslik kõhulahtisus.
"Uurijad võrdlesid tavapärases kasutuses olevate hambaharjade seisukorda pärast ühe ja pärast kolme kuu möödumist vannitubades, milles asus ka tualett," osutas hambakirurg ning Birminghamis tegutseva Alabama osariikliku ülikooli periodontoloogia aseprofessor dr Maria Geisinger.

"Kolm kuud kasutatud hambaharjadelt leiti kolibakterite kolooniaid. Sellepärast tasub meeles pidada, et hambahari tuleks iga kolme kuu tagant uue vastu välja vahetada."

Kui bakterid on juba koloonia moodustanud, on neid raskem tappa, kuna dr Geisingeri kinnitusel hakkavad nad siis ehitama rakuvälist maatriksit, mis kaitseb neid hambapastas ja suuloputusvedelikus sisalduvate mikroobidevastaste ravimite ning isegi antibiootikumide toime eest.

Seotud lood:

"Üks põhjuseid, miks antibiootikumide võtmisest hambanakkuste ravimiseks tihtilugu ei piisa," selgitas dr Geisinger, "on tõsiasi, et pisikud esinevad tegelikult biokile kujul."

Hambaharjale moodustunud kolooniad on sarnased basseini põhjas kasvavate vetikatega. "Bassein on vett täis, aga seda vett loksutades te vetikatest lahti ei saa. See tuleb maha kaapida, sest seda kaitseb rakuväline maatriks.

Tõtt-öelda on keerukatel biokiledel isegi midagi vereringesüsteemi taolist. Nende näol on tegu peaaegu elusorganismidega, mis koosnevad eri bakteritest," selgitas dr Geisinger.

Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Jonas Bergsten

Streptococcus mutans

Nonde pisikute esinemine hambaharjal tundub loogiline — põhjustab S. mutans ju hambaauke! Selliste bakterite olemasolu on üks põhjuseid, miks enda hambaharja jagamine teise inimesega ei ole hea mõte.

"Toidujäätmete ja pisikute hoolsa eemaldamise käigus võib hambaauke tekitav aines sattuda suu ühest piirkonnast teise," kommenteeris dr Geisinger. "Seda ei tohiks lasta juhtuda."

Hambaharjale koguneva kraami kahandamine miinimumini võib sõltuda millestki nii lihtsast nagu hambaharjavalik. Ühe uurimuse kohaselt säilitavad heledate või läbipaistvate harjastega harjad kuni 50 protsenti vähem baktereid kui värviliste harjastega hambaharja, kuna läbipaistvate harjaste poorsus on väiksem kui värviliste harjaste poorsus.

Uhkete augustatud või kummiga kaetud vartega hambaharjadele tuleks eelistada lihtsaid jäigast plastist varrega harju. Uurimused on näidanud, et neile koguneb vähem mikroobe kui suurematele või augustatud või mitmest materjalist konstrueeritud harjadele, kuna nende pinnas on vähem kõikvõimalikke urkeid ja nurki, mille taha või vahele pisikud peituda saaksid.

Veri

Kuni 70 protsendil Ameerika Ühendriikide täiskasvanuist on gingiviit e igemepõletik ning umbes 47 protsendil vanematest kui 30-aastastest ameeriklastest on periodontoos või mõni muu igemeid laastav haigus.

"See tähendab, et neil on mikroskoopilised haavandid suus igemepiirist allapoole jäävas koes, kust neid näha pole. Sealt satubki veri hambaharjale," rääkis dr Geisinger. "Samuti on need haavandid pisikutele sissepääsuks ohvri vereringesse."

Põletikega inimeste vereringes kipuvad pisikud vohama pärast tegevusi, mis võivaid põletikukoldeid ärritada — kaasa arvatud mälumine, söömine, hammaste pesemine ja isegi hambaarsti juures puhastusprotseduuride sooritamine.

Niimoodi satuvad hamba- ja suubakterid hambakatu sisse. Bakteritega nakatunud hambakatu esinemist seostavad mitmed uuringud aga südamehaigustega.

"Vereringes leiduvate pisikute hulk on tegelikult võrdelises sõltuvuses sellest, kui palju põletikke ja hambahaiguseid esineb suus," kinnitas dr Geisinger.

"Patsiendid, kellel on juurdepääs regulaarsele hambahooldusele — kaasa arvatud hammaste meditsiinilistele puhastamisprotseduuridele ja regulaarsetele läbivaatustele —, on vähem igemepõletikke, nende süljes on vähem verd ja nende hambaharigi on vähem verine. Nii et käige ikka hambaarsti juures!"

Foto: Bill Branson / NCI, vabakasutuseks

Kokkuvõte

Niisiis pidage meeles — vett tõmmates olgu potil kaas peal, pärast tualeti kasutamist ja enne hambapesu tuleb alati käsi pesta, et roojaosakesi hambaharjale ei satuks, ning hambaharja tuleks vahetada iga kolme kuu tagant.

Pealeselle ei tohiks kasutada teiste inimeste harju ega enda hambaharja kunagi kellelegi teisele kasutada anda.

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.