MEIE AJA HIRMUD: 13. ja reede - ei tea, mis selles päevas karta on?

 (15)
MEIE AJA HIRMUD: 13. ja reede - ei tea, mis selles päevas karta on?
Wikimedia commons

Kas 13. ja reede on õnnetu päev - sellele järeldusele peab ilmselt igaüks oma elu kogemuste põhjal jõudma. Igatahes paistab, et just läänemaailmas levinud umbusk selle päeva suhtes on ise õnnetute kokkusattumuste summa.

Nimelt on numbrit 13 peetud õnnetuks numbriks ja reedest päeva õnnetuks päevaks. uuemal ajal kuhjus kaks ebausu sümbolit aga kokku üheks kuupäevaks. Hispaania- ja kreekakeelses maailmas on olnud halva õnne päevaks ajalooliselt  hoopis teisipäev, 13. kuupäev ja Itaalias reede, 17. kuupäev. Itaalias on varem peetud numbrit 13 isegi õnnenumbriks.

Aga siin tuleb mängu nii religioon, astronoomia kui ka astroloogia. Kaksteist on olnud numeroloogias täiuslikkuse number, 12 kuud aastas, 12 tundi kellal, 12 jumalat Olümposel, 12 Iisraeli hõimu, 12 Jeesuse apostlit, 12 sodiaagimärki jne. Kolmteist aga number, mis seda täiust rikkuma hakkas.

Kas siis Püha õhtusöömaaja Juuda-legendi või muistse Norra pärimuse järgi on levinud ka arusaam, et kui 13 inimest istub laua taha, siis üks neist sureb. Ja Vormel-1 rajal me ei näe kunagi autot numbriga 13.

Reedet on peetud ebaõnne päevaks hiljemalt 14. sajandi "Canterbury lugudest" peale. Reede oli ka päev, mil Jeesus löödi risti.

Kaks ebaõnne sümbolit - reede ja kolmeteistkümnes - liideti ühiseks hirmukuupäevaks lõplikult alles 19. sajandil. Folkloristide väiteil pole mingit kirjalikku märget 13. ja reedega seotud ebausu kohta enne seda. Täpsemini, esimene viide pärineb 1869. aasta Gioachino Rossini elulooraamatust, mille autoriks Henry Sutherland Edwards. Rossini suri reedel, 13. novembril 1868 ja raamatus väidetakse, et Rossini ise oli pidanud seda kuupäeva ebaõnne päevaks.

Seotud lood:

"Reede, kolmeteistkümnes" on muutunud üleilmseks ebaõnne päevaks ennekõike tänu Thomas W. Lawsoni samanimelisele 1907. aastal ilmunud raamatule, mis kirjeldab kuidas börsimaakler tekitab sellel päeval sihilikult paanikat. Ebausu päevaks sai ta peamiselt kirjasõna ja meedia vahendusel. Ulmekirjanik Dan Browni kaudu levinud versioon, nagu see ebausk seostuks templirüütlite vangistamisega 13. oktoobril 1307, ei oma mingit ajaloolist kinnitust, tegemist on  tänapäevase müüdiga.

Aga nüüd, meediaajastul, kus populaarset mütoloogiat üle kultiveeritakse, tunneb igal aastal selle päeva ees hirmu (triskaidekafoobiat) 17 kuni 21 miljonit ameeriklast ja üha kasvav hulk inimesi mujal maailmas. Mõned kardavad lausa nii, et ei julge koduuksestki välja astuda. Äritegevus kaotab sellisel päeval keskmiselt 800 kuni 900 miljonit dollarit tulu, samas kui lennukiliiklus väidetavalt reisijate arvu vähenemist ei näe. Hollandis on ka uuritud, et õnnetusjuhtumite arv sellisel päeval isegi väheneb, sest inimesed on teadlikult tähelepanelikumad.