Mees, kelle leiutis tapab igal aastal enam kui miljon inimest

 (110)
Mees, kelle leiutis tapab igal aastal enam kui miljon inimest
wikimedia Commons

James Buchanan Duke on tänapäevaste sigarettide isa - tema leiutas sigareti, suitsetamine muutus aga maailma üheks kõige tapvamaks harjumuseks.

Suitsetajatele see loomulikult meeldis, enam ei pidanud ise tubakat plärusse voolima, nüüd võis juba võtta karbist sigareti, panna suhu ja otsast põlema. BBC kirjutab leiutajast, kes on andnud oma panuse miljonite inimeste kopsuvähki suremisse.

Tundub ohutu, kuid sigaret on tänapäeval üks tapvamaid asju maailmas. Ja seega tekibki küsimus kuidas peaksime me suhtuma sigareti leiutajasse - kas kui teerajajasse või kui ühte ajaloo koledamasse massimõrvarisse.

Veel aastal 1919 uurisid arstid kopsuvähki surnud inimest kui maailmaimet, tegemist oli nii haruldase juhtumiga, et arvati: sellist asja teist korda ei näe. Aastaks 2000 oli kopsuvähki surijate arv aga aastas kerkinud 1,1 miljonini. Ja kasvab veelgi. 85 protsenti sellest haigusest on aga põhjustatud just sigaretist. Robert Proctor Stanfordi ülikoolist väidab, et sigaret on 20. sajandiga tapnud juba kokku sada miljonit inimest.Duke (1856-1925) oli meheks, kes 1880. aastal tõi esimesena turule valmis voolitud sigaretid, kaks aastat hiljem töötas ta välja ka spetsiaalse sigaretimasina koostöös mehaanikuga, kelle nimi oli James Bonsack. Duke andis paraku veelgi suurema panuse sigareti turustamisse, tekitades nüüdseks juba üleilmse probleemi.

Duke'i ja Bonsacki leiutatud sigaretimasin Wikimedia commons
Seotud lood:

Bonsacki masin oli Duke'i ette seadnud nimelt ootamatu probleemi - kui varem voolis tema vabrik kokku 200 sigaretti päevas, siis uus masin tegi päevas 120 000, ehk viie päevaga valmis terve USA tollane tarbimine.

Ja Duke pidi muutma suitsetamise massihulluseks, muud moodi tema masin töötada ei saanud. Ainuüksi 1889. aastal kulutas ta reklaamile 800 000 dollarit (tänases rahas 25 miljonit). Kuni 1911. aastani oli tal USA turul tõeline monopol.

Suitsetamise propaganda on toonud kaasa ka kultuurilise pöörde. Veel Duke'i ajal oli sigaret naise suus kindlamaks märgiks, et tegemist on prostituudiga, tänaseks on aga üha enam naisigi suitsu ette pannud. Sellele aitas kaasa juba teine mees - 1920. aastatel USA-s sigaretist naiste vabaduse sümboli teinud propagandameister Edward Bernays.