Ränga toidupuuduse tingimustes eluspüsimine nõuab oskust kasutada ära kõiki võimalikke toiduallikaid. 1860ndatel aastatel Soomet vintsutanud näljahäda ajal kuulusid nende hulka isegi männipuud.

Männipuu koore ja puidu vahel asub õhuke kiht mähka, mida nimetatakse ka floeemiks. Mähk on niiske ja libe kiuvõrgustik, mis paljastub pealmise koorekihi eemaldamisel.

Mähk kujutab endast elusat liiklussüsteemi mullast juurte kaudu hangitava vee ja toitainete ning fotosünteesi käigus toodetud vesilahustuvate orgaaniliste molekulide transportimiseks.

Näljahäda ajal koorisid soomlased mändidelt mähka, kuivatasid ja jahvatasid selle ära ning segasid rukki- ja parematel päevadel nisujahuga, millest küpsetasid kakke.

Männimäha-leib oli kõva, tihke ja tume. Küpsetamine ei teisendanud mähajahu piisavalt ning pärm ei saanud kerkimiseks kõiki suhkruid ära kasutada.

Mähajahupätsid polnud kaugeltki sama toitvad kui tavapärane söögipoolis, kuid tõenäoliselt aitas see loendamatul hulgal meie põhjanaabritest näljahäda üle elada.