Maailma vanim Koraan leiti unustatuna Briti raamatukogu riiulilt

 (33)

Piibliga on pikk lugu, iga selle teos on pärit erinevast ajastust, kokku pandi see pühakiri aga nähtavasti alles 4. sajandil. Koraaniga peaks olema oluliselt lihtsam, on ju tegemist sisuliselt ühe ja ühise prohvet Muhamedi raamatuga, mida temale olevat peaingel Jibrili vahendusel dikteerinud Allah ise. Muhamedi ajal kirja pandud koraani pole aga teadagi säilinud.

Või nii arvati tänaseni.

Birminghami ülikooli raamatukogus oli juba sajandipäevad vedelenud vana islamiusu pühakiri, mida oli võimatu dateerida muidu, kui raadiosüsiniku meetodiga. Ja see analüüs tuvastas nüüd pühakirja vanuseks 1370 aastat, ehk ta pidanuks olema kirja pandud millalgi 645. aasta paiku.

Legend räägib, et prohvet Muhamedi kõrval oli rühm inimesi, kes tema juhtimisel panid Jumala ehk Allahi õpetussõnad kirja või jätsid neid meelde ja pärast prohveti surma (aastal 632) kirjutati Koraan lõplikult kokku. Kaliif Uthman (ehk Osman, valitses 644-656) laskis ka selle omanimelise koodeksina viimistleda.

Kui raadiosüsiniku meetodil dateerimine paika peab, siis nüüd leitud Koraan võiks tõesti olla üks kõige vanemaid muslimite pühakirju üldse. Dateerimisega tegeles Oxfordi ülikooli labor.

Seotud lood:

Kohalik doktorant, kes oma teadustöö nimel Lähis-Idast toodud teoste kogu avas ja dateerimisele saatis, igatahes ei osanud kõige märjemas unenäoski arvata, et leid nii vanaks osutuks.

Täpsemini, võimaldaks dateerimine rääkida lausa ajavahemikust 568 kuni 645, kuid kuna prohvet Muhamed oli sellealaseid nägemusi hakanud nägema alles 609. aastal, siis varasemad aastad on lihtsalt võimatud. Igatahes isik, kes Birminghami koraani kirja pani, oli selgelt prohveti kaasaegne, kui mitte lausa lähikondne.

Birminghami ülikooli kristluse ja islami professor David Thomas nentis, et osa selle pühakirja tsitaatidest on kirja pandud pärgamendil, kiviplaatidel, palmilehtedel või kaameli abaluudel, kokku üheks raamatuks kirjutatud pigem siis enne 650. aastat.

Kogu, millest pühakiri nüüd avastati, oli pärit Iraagist, 1920. aastatel Mosulis assüüria-kaldea kristlaste preestrina töötanud Alphonse Minganalt ja koos 3000 muu teosega leidnud tee Inglismaale.