Debatt planeedi sisemuses valitseva temperatuuri üle sai alguse juba pea kaks kümnendit tagasi. Toona tehtud katsete alusel leiti, et see on umbes 5000 K (kelvinit). Järgnenud uurimustes on samas jõutud järeldusele, et see võib küündida isegi kuni 7600 K. Seismilised mõõtmised andsid küll aimu Maa siseehitusest, erinevate kihtide paksusest ja seal valitsevast rõhust, ent sisetuuma temperatuuri leidmiseks vajaliku 'raua sulamiskõvera' määramiseks vajalikud katsed jäid teadmiste rakendamiseks liialt vastuoluliseks.

Oli selge, et laboritingimustes sisetuuma piiril tõenäoliselt valitseva 330 gigapaskali ehk atmosfäärirõhust kolm miljonit korda suurema rõhu matkimine on võimatu. Sellest hoolimata on tehnika areng väiksemat määramatust pakkuva staatilise tihendamise meetodiga saavutava maksimaalse rõhu piiri järjest tõsta võimaldanud. Nii suutis Simone Anzellini töörühm kontrollida raua sulamist erinevatel rõhkudel alates 50 gigapaskalist lõpetades 200 gigapaskaliga.