Lühiajaline kuulmiskahjustus tegelikult kaitseb kõrvu

 (6)
Lühiajaline kuulmiskahjustus tegelikult kaitseb kõrvu
Foto: AFP

Vilin kõrvus on hea märk: reaktsioon ägedale mürale hoopis kaitseb kuulmist.

Mõne tunni vältel pärast eriti valju heliga kontserti teeb vilin kõrvades millegi muu kuulmise raskeks.

Taoline kuulmishäire, mis enamasti on pöörduva iseloomuga, ei tähenda, et teil võib hilisemas elus tõenäolisemalt kuulmisaparaati tarvis minna. Pöörduv kuulmiskahjustus tegelikult hoopis kaitseb kõrvu.

Teadlaste töörühm Austraalia New South Walesi ülikooli füsioloogia õppetooli juhataja Gary Housley juhtimisel uuris pöörduva kuulmiskahjustuse mõjusid hiirte peal, keda mõjutati valju müraga.

Osal hiirtest olid normaalsed kõrvad, osal aga puudus retseptor, mis võtnuks vastu adenosiintrifosfaati (ATP-d) — koensüümi, mida nõristab sisekõrvas paiknev spiraalne kuulmiselund, nn tigu.

Ilma retseptorita hiired võisid valjusid helisid kuulata tundide kaupa ilma, et neil oleks lühemas plaanis ilmnenud mingisuguseid kahjustusi. Näis suisa, nagu ei tajukski nad helitugevuse määrade erinevuseid.

Tavaliste kõrvadega hiiri tabas aga lühiajaline kuulmiskahjustus, mis võis kesta isegi kauem kui 24 tundi, kuid pikas perspektiivis kaitses loomade kõrvu.

Ja ehkki ilma retseptorita hiired ei paistnud kõmisevaid helisid tähelegi panevat, ilmnes neil hiljem rohkem märke pöördumatutest kuulmiskahjustustest.

"Sellega on nagu päiksevalgusega," kommenteeris Housley. "Aastaid hiljem võivad probleeme tekitada teguri kroonilised, mitte ägedad lühiajalised mõjud.

Seotud lood:

Kuna meie kuulmistundlikkus on kohaneva iseloomuga, suudame küll taluda valje helisid, kuid ei taju heli kogu intensiivsust.

Kui ületame helitugevuse ohutuse ülempiiri, saab meie kuulmismeel kahjustusi — hoolimata meie avastatud kaitsvast kohanemismehhanismist."

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS).