Lõpuks ometi: geeniproovidest hakkab inimestele reaalset kasu tekkima

 (24)
Lõpuks ometi: geeniproovidest hakkab inimestele reaalset kasu tekkima
elisa.ee

Kas Eesti eraettevõtet panid seljad kokku ja asuvad eestlastele nende geeniandmete põhjal pakkuma soovitusi elamaks tervemat elu.

Ligi 200 000 eestlast on tegelikult juba andnud vereproovi Tartu ülikooli geenivaramule, lootes sel teel teadusuuringuid abistada ja ka ise kunagi tulevikus oma pärilike haiguste kohta midagi teada saada. Seni käegakatsutava tulemuseta. Teadlased teevad küll oma tööd ja valitsuse eriloal on neid andmeid jagatud kümnete välismaiste ettevõtete ja asutustega, kuid enne aastat 2022 pole lootust, et geenivaramu konkreetsetele inimestele midagi konkreetset vastu hakkab pakkuma.

Nüüd - täpsemalt äsja möödunud reedel - on telekomiettevõte Elisa koostöös Tartu startupiga Geneto toonud turule teenuse, mille abil saab tuvastada geneetilisi riske ja maandada neid elustiili muutusega. Seda kõike muidugi raha eest ja ... kahjuks tuleb uus test anda, kuna varasemad väidetavalt ei sobi.

Teenuse kasutamiseks ei pea olema Elisa põhiteenuste klient. Igaüks saab hakata Elisa Elustiili äpi kasutajaks, maksta selle Premium paketi eest ligi 12 eurot kuus, teha test ja saada soovitused. Kui olla paketi klient 24 kuud, siis ei pea testi eest eraldi maksma, vastasel juhul maksab testi tegemine 140 eurot. Testimiseks saadetakse koju ettevõtte Isohelix toodetav süljekogumise nõu koos kõigi juhistega.

Tuubiga kogutud süljeproov saadetakse laborisse kliendi DNA uurimiseks. Geeniteste teeb Geneto koostööpartner Tartu Ülikooli genoomika instituut (seesama, kes on eestlaste geene juba varasemalt kogunud) geenivaramu andmete põhjal. Selle tulemusel saadakse Genetolt teada elustiilihaiguste eelsoodumused (polügeensed riskiskoorid (PRS) - sellistele elustiilihaigustele nagu näiteks ülekaalulisus, 2. tüüpi diabeedirisk, gluteenitalumatus, laktoositalumatus, kõrge LDL kolesterool ja kõrge vererõhu risk.

Miks ei kasuta rakendus aga juba geenivaramule antud geeniteste vaid anda tuleb uus ja selle eest 140 eurot peale maksta?

„Riskide teada saamiseks on Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased väljatöötanud polügeensed riskiskoorid (PRS) ehk analüüsitakse ühe elustiilihaiguse eelsoodumuse teada saamiseks 700 000 erinevat geenimarkerit. Teised geenitestid analüüsivad nt ainult 1000 geeni," ütles Geneto esindaja Fortele.

„Esialgu pakume kliendile koostöös Tartu Ülikooli teadlastega välja töötatud kolme geneetilist riskiskoori. Kliendid saavad teada oma kõrgenenud kehamassiindeksi, II tüübi diabeedi ja gluteenitalumatuse riski. Lähitulevikus plaanime teenusesse lisada veel viis riskiskoori," ütles Geneto juht Jaak Sarv.

Testi teinud inimesed saavad tulemused ja soovitused jooksvalt teada läbi Elisa Elustiili äpi ning uute riskiskooride lisandumisel geenitesti uuesti tegema ei pea.

Tartus on loodud ka ettevõte Antegenes, mis on arendanud polügeensete riskiskooride tehnoloogial põhinevad geenitestid, mis hindavad patsiendi personaalseid vähiriske ning sisaldavad arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks.